Esiteks võtab arst haiguslugu ja küsige täpselt sümptomite kohta. Günekoloogilise palpatsiooni ajal võib ta tunda munasarja (valulikku) suurenemist. Abil ultraheli läbi tupe, näeb ta, kas tsüstil on kõrvalekaldeid. Täiendavad uuringud, näiteks ultraheli Euroopa laevad (Doppleri sonograafiakasvaja markerite määramine veri ja pildistamisprotseduurid, näiteks kompuutertomograafia, võivad olla vajalikud. Nende taga võivad peituda ka pahaloomulised haigused.
Mis teraapia on saadaval?
Paljudel juhtudel tasub esialgu jälgida tsüsti kasvu, sest kuni 98% juhtudest taandub see iseenesest. Sellest hoolimata peaks isegi väikseid tsüste, mis sümptomeid ei põhjusta, regulaarselt jälgima ultraheli ja palpatsioon. Kui nad kasvama eriti kiiresti, ei reageeri ravimitele, ei põhjusta naisele tõsisemat ebamugavust ega tundu ultraheliuuringul kahtlane, on soovitatav kirurgiline eemaldamine.
Regulaarsed kontrollid
Postmenopausis naistel, kui tsüstid on silmatorkamatud, on õigustatud ka regulaarse kontrolliga ootamine, kuid suurema tõenäosusega kaalutakse nende kirurgilise eemaldamise otsust, kuna vanemas eas suureneb pahaloomulise kasvaja risk.
Ravim
Antibeebipillid või muud progestiini või progestiini ja östrogeeni sisaldavad hormonaalsed preparaadid pärsivad munasarjade tööd. Seega võivad nad peatada tsüsti kasvu või isegi viima selle taandarengule. Need takistavad ka tsüsti uuesti moodustumist. Muu ravimid mis häirivad hormonaalset regulatsiooni on GnRH analoogid ja danasool; viimast ainet kasutatakse peamiselt endometrioos tsüstid.
Operatsioon munasarjade tsüstide eemaldamiseks
Kirurgiliseks sekkumiseks on saadaval mitmesugused kirurgilised protseduurid, alates nn võtmeaugu operatsioonist kuni kõhu sisselõikeni koos kõhu seina avanemisega. Milline protseduur valitakse, sõltub tsüsti suurusest ja saadud leidudest. Paljusid tsüste saab kõhu ajal eemaldada nn võtmeaugu operatsiooniga endoskoopia (laparoskoopia või vaagnapuu).
