Põlveliigese liigese tüüp Põlveliigese

Põlveliigese liigese tüüp

. põlveliigese on liitliide. See koosneb põlvekedra liigest (femoropatellar joint) ja popliteaalsest liigest (femorotibial joint). Popliteaalne liiges on tegelik põlveliigese, mis võimaldab põlve painutada.

See on jällegi hinge- ja rattaliigendi kombinatsioon ning seetõttu nimetatakse seda ka liigendühenduseks. Vastavalt teostatavad liigutused on venitus ja paindumine ning painutatud olekus põlve välimine ja sisemine pöörlemine. Põlveliigese mütsi liigest nimetatakse ka kelguliigendiks, kuna põlvekaha lihtsalt libiseb luu soones alaosas kints luu.

Põlveliigese painutamise ja pikendamise ajal hoiavad seda sidemed ja libisevad üle kõhre liigespinna. Kuna põlveliigese on suure stressi all, vajab see täiendavaid stabilisaatoreid. Seetõttu on see varustatud eesmiste ja tagumiste ristsidemetega, samuti välise ja sisemine menisk. Meniski puhver põrutab ja tagab stabiilsema ühenduse ülemise ja alumise vahel jalg.

Põlveliigese sidemed

Selleks, et põlveliiges suudaks vastu pidada igapäevasele stressile, stabiliseerivad seda arvukad sidemed. Sõltuvalt asukohast jagunevad need eesmisteks, tagumisteks, külgmisteks ja keskmisteks rühmadeks. Juhul kui spordivigastused, on sidemed sageli mõjutatud.

Eesmised sidemed: eesmised sidemed hõlmavad põlvekedra sidet (ligamentum patellae) ja retinaculum põlvekedra. Põlveliigese sidemega ühendatakse põlvekedra sääreluu esipinnaga. Seetõttu on see ülalt jõu edastamiseks väga oluline jalg Euroopa sääreosa käigus venitus liikumine jalas.

Retinaculum patellae asub põlvekedra küljel ja kinnitab selle oma asendis. See on ka osa liigesekapsel põlveliigese koos selle erinevate osadega. Tagumised sidemed: põlveliigese tagaküljel on veel kaks põlveliigest stabiliseerivat sidet: kaldus popliteaalside (Ligamentum popliteum obliquum) ja kaarekujuline popliteaalne side (Ligamentum popliteum arcuatum).

Need on ka osa liigesekapsel. Külgmised sidemed: põlveliigese külgmisi sidemeid nimetatakse ka tagumisteks sidemeteks. Sisemine tagatisside (Ligamentum collaterale tibiale) kulgeb piki põlve sisemust, välimine tagumine side (Ligamentum collaterale fibulare) aga põlve väliskülge.

Nad stabiliseerivad põlve eriti pikendusasendis, kuna põlve painutamisel on nad lõdvestunud. See hoiab ära põlve sirgumisel külgsuunas libisemise. Sidemed toimivad vibu vastujalg või koputus-põlve väärasend.

On oluline, et sisemine side oleks kindlalt kinnitatud liigesekapsel ja sisemine menisk, samal ajal kui välisel sidemel pole kindlat sidet liigesekapsli või välimine menisk. Seepärast kaasneb sisemise sideme vigastusega sageli sisemine menisk.Kui eesmine ristatisidemega on samal ajal vigastatud, räägitakse ka “õnnetust triaadist”. Keskmised sidemed: kaks ristatisidet (ligamentum cruciatum anterius ja posterius) moodustavad põlveliigese kinnitava keskse sideme.

Nad lähevad üle kints ja sääreosa luud. Nende asend stabiliseerib põlve otsatasandil, takistades luud üksteise vastu edasi-tagasi libisemisest. Need pärsivad ka jala sisemist pöörlemist (sissepoole pöörlemist).