Põrnainfarkt

Mis on põrnainfarkt?

Põrnainfarkti korral a veri tromb põhjustab peamise (osalise) blokeerimise tuiksoon Euroopa põrn, nn lienalarter või üks selle harudest. Hapniku ja toitainetega varustatus ei ole blokeeritud anuma tõttu enam tagatud. Sõltuvalt laeva blokeerimise kohast põhjustab see laeva teatud alade pakkumist põrn või halvimal juhul kogu põrn. Varustuse puudumine viib lõpuks seal paiknevate rakkude surmani. Selles kontekstis nimetavad arstid seda koeks nekroos.

Sümptomid

Põrnainfarkti klassikaline sümptom on tugev vasakpoolne valu ülakõhus. Mõned patsiendid kannatavad valu vasakus käes lisaks ebamugavustundele kõhus. Seda nähtust tuntakse valu kiirgus.

Iiveldus ja oksendamine võib ka tekkida. A palavik võib ilmneda ka põrnainfarkti osana. Kui ülalnimetatud sümptomid ilmnevad, räägivad ka arstid äge kõht. äge kõht viitab tavaliselt kõhuõõnes oleva elundi haigusele või alatalitlusele ja nõuab viivitamatut meditsiinilist selgitust.

Diagnoos

Kui kahtlustatakse põrnainfarkti, siis eriline ultraheli tavaliselt tehakse uuring. See on Doppleri sonograafia. Siin, ultraheli laineid saab kasutada verevarustuse uurimiseks põrn lisaks koe visualiseerimisele. Doppleri sonograafia on tavaliselt piisav põrnainfarkti diagnoosimiseks. Mõnel juhul tehakse ka kompuutertomograafia (CT).

Ravi

Ravi sõltub infarkti suurusest. Väikestele laevad, võetakse sageli ainult toetavaid meetmeid. Kannatanuid ravitakse tavaliselt valuravimitega ja paigutatakse esialgu jälgimisele.

Infarktist mõjutatud väike koepind paraneb seejärel armidega. Põrna ülejäänud osa võib siiski jätkata oma ülesande täitmist. Suurema, ägeda infarkti korral võib manustada antikoagulante.

Need on ravimid, mis takistavad edasist „trombide teket“ (tromb). Kui veresoonte oklusioon on juba põhjustanud suure osa koe surma põrnas, tuleb põrn täielikult eemaldada. Seda protseduuri nimetatakse splenektoomiaks.

Lisaks põrnainfarkti ravile tuleb alati kindlaks teha ja ravida infarkti põhjus või käivitaja. Veri- vedeldavad ravimid, näiteks hepariin, kasutatakse ägedate vaskulaarsete trombide (tromb) raviks. Need mõjutavad hüübimisprotsesse, vähendades seeläbi trombi edasise moodustumise ohtu. Sõltuvalt põrnainfarkti põhjusest võib neid võtta ka profülaktiliselt, st edasise infarkti vältimiseks.