Peakatted (välimine kaar, väline traksid) on ortodontiline seade, mis kasutab ekstraoraalseid veduririhmasid (veojõuribad väljaspool suu) hammaste ja luustruktuuride, eriti lihaste, tõhusaks rakendamiseks ülemine lõualuu. Seda tehakse koos intraoraalse (in suuõõne) kinnitatud või eemaldatavad seadmed. Peakatted ise koosnevad sisemisest kaarest ja välimisest kaarest, mis on joodetud kokku suu ja mille nurka üksteise suhtes reguleeritakse sõltuvalt näidust. Süsteem sisaldab ka pingutusriba, mis jooksevad ümber kael ja / või kolju ala sõltuvalt näidustusest. Pingutusrihmad on kinnitatud välise kaare kahele õlale.
Näidustused (kasutusvaldkonnad)
Peakatte mõju sõltub nii rakendatava jõu suurusest kui ka selle suunast. Hammaste liikumise esilekutsumiseks on vaja vähem jõudu kui luude kasvu mõjutamiseks. Rakendatud jõu suuna järgi võib peakatted jagada kolme rühma:
- Kuklasse tõmbega peakatted (kõrgtõmbega peakatted).
- Emakakaela veojõuga peakatted (emakakaela tõmbav peakatted).
- Horisontaalse veojõuga peakatted (kombineeritud veojõu, horisontaalselt tõmmatava peakattega).
Peakatte kasutamine võib olla kasulik:
- Vertikaalne kasvutrajektoor ja frontaalne (lõikehammaste piirkonnas) ja skeleti avatud hammustus (lõikehambad ei kattu nurga tõttu, mille ülemine ja alumine lõualuu üksteise suhtes hõivab);
- Koos eemaldatava ülalõuaaparaadiga ülalõua kasvu aeglustamiseks;
- Horisontaalne kasvumuster ja neutraalne hammustusasend;
- Madal esiosa ülemine osa (ülemised lõikehambad kattuvad alumistega vähem kui 2 mm);
- II nurgaklassis (alumine lõualuu on ülemise lõualuu suhtes liiga kaugel tagasi);
- Ruumi puudumine ülalõuaosas sagitaalses suunas (eest- ja tagantvaates);
- Sisemiselt õigesti paigutatud molaaride (tagumiste molaaride) ankurdamine oma kohale - see on vajalik näiteks nelja premolaari (eesmised molaarid) süstemaatilisel sümmeetrilisel ekstraheerimisel, kus molaarid peavad toimima tugipostidena ülejäänud nelja premolaari destilleerimiseks (tagantpoole liikumiseks) ja eesmised hambad tühimike sulgemiseks.
Sõltuvalt nurga ja jõu seadistusest võib see välja töötada mitmesuguseid efekte, näiteks:
- Lõualuu esimesed molaarid (esimesed tagumised molaarid) on distaaliseeritud (liigutatud tahapoole) või ekstrudeeritud (pikendatud);
- Lõualuu eesmine osa (lõualuu lõikehambad ja kihvad) ekstrudeeritakse (pikendatakse) või tungitakse sisse (lühendatakse);
- Mesiaalselt või distaalselt (ettepoole või tahapoole) kallutatud ülemised molaarid (tagumised molaarid) sirgendatakse;
- Ülemise lõualuu hammustustasandi kalle saab muuta;
- Kui jõu suund viib läbi vastupanu keskme (takistuse kese) ülemine lõualuu, see ei põhjusta pöörlemisreaktsiooni liikumist, vaid puhast tõlget (nihet).
Protseduur
Peakatte kavandamisel lähtutakse järgmistest aspektidest: lisaks näidustusele peab ortodont oskama eelnevalt hinnata eeldatava kasvu ulatust ja suunda ning hinnata ka eeldatavat reaktsiooni ulatust. Ainus tegur, mis on ravi alguses tegelikult teada, on reaktsiooni suund, mis tuleneb mehaanika kavandamisest. Kõiki muid parameetreid tuleb regulaarselt kontrollida ja vajadusel uuesti hinnata. Pärast ortodondi plaanimist paigaldatakse patsiendile valmis (kokkupandavad) peakatted. Selleks painutatakse välimine ja sisemine kaabeltraat individuaalselt patsiendi näidustusasendisse nende kuju ja üksteise suhtes eeldatava nurga osas ning nende pikkust lühendatakse vastavalt. Sisemise vibu otsad kinnituvad kas oma kohale:
- Haarake patsiendi esimeste ülemiste molaaride (tagumiste molaaride) külge kinnitatud paelte välimiste lukkudega (peakattetorud) või.
- Eemaldatavas ülalõua aparaadis ja sel juhul on see hambalaboris eritellimusel valmistatud.
Patsient peab järgima igapäevast 14-tunnist kandmisaega, millest suur osa peaks langema öösel kandmisele, kuna öösel toimub rohkem kasvu kui päeval.
