Füsioteraapia | Füsioteraapia pärast piitsavigastust

Füsioteraapia

Füsioteraapiat saab kasutada pärast a piitsaplaks vigastus vähendada valu, lõdvestavad lihaseid ja stimuleerivad kudede ainevahetust. Vahetult pärast traumat aitab lühiajaline külmravi külmade pakkide või jääga leevendada valu. Oluline on mitte liiga kaua jahtuda, et vältida naha külmakahjustusi või kahjustusi veri vereringe koes. Kui enam pole avatud haavu, soojaravi mudapaki kujul võib järgneda kuum rull või kuum vann. Häirevoolu või ultraheli teraapia vähendamiseks valu on ka võimalik.

Edasised ravimeetmed

Muud meetmed sümptomite vähendamiseks ja lihaste edendamiseks lõõgastus hõlmavad fasciaalseid tehnikaid, soojuse rakendusi, elektrotermiline ravi või manuaalteraapia meetmed, näiteks emakakaela tõmbamine või õrn passiivne mobilisatsioon. Kui struktuure saab uuesti valutult nihutada, õrn venitus harjutusi saab alustada.

Peene koordineerimise ja rakendamise tähtsus füsioteraapias

Piitsavigastuse tüüpilised sümptomid on pinge ja ärritunud närvid:

  • Panama
  • Iiveldus
  • Osalise tasakaalu ebakindlus, mis on märgatav kõndides ja seistes
  • Pingevalu kaelas ja peas
  • Nägemishäired
  • Keskendumishäired
  • Sõltuvalt närvide mõjust Tundlikkushäired

Emakakaela lülisamba anatoomia

Vigastusmehhanismi paremaks mõistmiseks käsitletakse allpool emakakaela selgroo struktuuri. Emakakaela selg, mis moodustab selgroo ülemise osa, koosneb seitsmest selgrookehast. Esimesel ja teisel selgrool on eriline struktuur: et pakkuda juhataja suurema liikuvuse ja paindlikkusega, teine kaelalüli (teljel) on “hammas”, millega esimene kaelalüli (atlas) sõnastab.

. kolju asub atlas. Nagu kogu selgrool, jagunevad selgroolülid kehadevaheliste ketastega, mis pehmendavad ja jaotavad koormusi ühtlaselt. Ka siin on emakakaela lülisamba eripära: lülidevahelised kettad ise näitavad oma külgedel väikseid katkestusi, mis toob kaasa ka suurema liikuvuse.

Suurem liikuvus tähendab aga alati ka suuremat ebastabiilsuse ja vigastuste ohtu. Püsivuse tagavad erinevad sidemed (passiivsed) ja neid ümbritsev lihastik (aktiivne). Kui sideme- ja lihaseaparaat on järsult üle venitatud a piitsaplaks vigastuse korral ei saa stabiilsust enam piisavalt tagada. Pikka aega, kael traksid määrati sel põhjusel. Kui aga kael hoitakse pikka aega ainult passiivses seisundis, lihaskond halveneb jätkuvalt, liikuvus väheneb ning ebastabiilsus ja koos sellega võivad nimetatud sümptomid krooniliseks muutuda.