Piiri sündroom

Emotsionaalselt ebastabiilne isiksushäire, BPD, BPS, enesevigastused, parasuitsiidsus English: borderline

Määratlus

Piirihäire on nn isiksusehäire tüüpi “emotsionaalselt ebastabiilne”. Siin mõistetakse isiksusena inimese omadusi ja käitumist, millega ta reageerib ja reageerib teatud olukordadele. Emotsionaalne ebastabiilsus tähendab, et piirihäire toob kaasa meeleolu reguleerimise raskusi, nn “afekti”. Väikestest stiimulitest, olgu need siis väljastpoolt tulnud olukorrad või enda pingutavad mõtted, piisab sageli väga kõrge (positiivse või negatiivse) erutuse käivitamiseks. Pealegi võtab pärast seda erutust väga kaua aega, kuni meeleolu taastub tasemel, mis oli enne sündmust või mõtet.

Kas see on ravitav?

Vaimuhaiguste, nagu paljude somaatiliste (st füüsiliste) haiguste puhul, näiteks vähk, kasutatakse tehnilises kõnepruugis mõistet „remissioon“ kui „ravitavust“. Remissiooni määratlus piiripunkti korral isiksusehäire mõõdetakse asjaoluga, et nii palju aastaid pole haigusele omaseid sümptomeid esinenud. Piiri korral isiksusehäire, uuringud on vahepeal andnud arvukalt viiteid sellele, et haigus kestab sageli mitu aastat pärast selle algust, kuid seejärel taandub paljudel patsientidel, st sümptomeid ei esine.

See remissioon toimub pärast väga erinevaid haigusperioode. Näiteks leiti ühes uuringus 50 aasta pärast remissioon veidi alla 4% patsientidest ja teine ​​kaks aastat hiljem oli juba remissioonis 70% patsientidest. Värskem uuring näitas remissiooni peaaegu 90% -l patsientidest 10 aastat pärast diagnoosimist.

Võrreldes paljude teiste vaimuhaigustega võib piiripealseid isiksushäireid pidada võimalikuks raviks kõige laiemas mõttes. On aga märgatav, et paljudel patsientidel, kellel pole aastaid haiguse sümptomeid, on teatud igapäevaelu valdkondades siiski rohkem probleeme kui vaimselt tervetel inimestel. Eriti sotsiaalne integratsioon (stabiilne partnerlus, sõprussuhted, üldine kontakt teiste inimestega) on piiriülese isiksushäirega patsientidel sageli halvem kui teistel.

Uuringud näitavad siiski, et sotsiaalne integratsioon paraneb, kui remissioonist (st “paranemisest”) on möödunud rohkem aastaid. Pealegi on noorukieas ja varases täiskasvanueas piiripealse isiksushäire all kannatavatel patsientidel nn afektiivsete häirete esinemissagedus elu jooksul palju suurem. Need sisaldavad depressioon või maniakaal-depressiivne haigus. Ärevust ja söömishäireid, samuti narkootikumide kuritarvitamist esineb ka remiteeritud piiripatsientidel sagedamini kui tavalises populatsioonis.

Kas see on pärilik?

Kas piirihaigus on pärilik, on aastaid arutatud ja uuritud. Siiani pole aga tõendeid selle kohta, et tegemist on haigusega, mis on päritav selle sõna õiges tähenduses. Tundub siiski, et teatud tunnused, näiteks kalduvus emotsionaalsele ebastabiilsusele, ilmnevad sagedamini haigete vanemate lastel. Praeguse uurimistöö seisukorra kohaselt toimub haiguspuhang aga alles siis, kui lisanduvad muud tegurid, näiteks teatud elutingimused või käitumismallid. Näiteks on tõestatud, et piirihäire all kannatavatel inimestel on varem olnud keskmisest kõrgemaid seksuaalse väärkohtlemise või vägivalla kogemusi.