Pikkus | Peensoolde

Pikkus

. peensoolde on väga liikumisaktiivne elund ja seetõttu puudub sellel kindel pikkus. Sõltuvalt kokkutõmbumise seisundist on peensoolde on 3.5–6 meetrit pikk, kusjuures üksikud lõigud on erineva suurusega. Väikseim osa peensoolde on kaksteistsõrmiksool, mis külgneb otse kõht.

Selle mõõdud on keskmiselt 24-30 cm. The kaksteistsõrmiksool järgneb tühimik, mis mõõdab pingevabas olekus 2.5 meetrit. Viimane lõik enne jämesoolele üleminekut on iileum, mille pikkus on umbes 3.5 meetrit. Need on standardväärtused, mis võivad inimeseti erineda ning niudesoole ja iileuse vahel puudub selge anatoomiline piir.

Peensoole sein

• Seestpoolt on peensoole seina vooderdatud limaskestaga (tuunika limaskest), mis on jagatud kolmeks alamkihiks. Ülemine kiht on kattekude (Lamina epithelialis mucosae). Sellesse kattekoesse on kinnitatud spetsiaalsed rakud (pokaalirakud), mis on täidetud lima abil, mille nad perioodiliselt soolestikku eraldavad, tagades seeläbi soole libisemisvõime.

  Järgmised alamkihid on a sidekoe nihutav kiht (lamina propria mucosae), millele järgneb väga kitsas autoloogne lihaskiht (lamina muscularis mucosae), mis võib muuta limaskest.

• Sellele järgneb lahtine nihkekiht (Tela submucosa), mis koosneb sidekoe ja milles tihe veri ja lümf laevad jookseb, samuti a närvikiud põimik nimega Plexus submucosus (Meissen põimik). See närvipõimik esindab nn enteraalset närvisüsteem ja innerveerib soolestikku kesknärvisüsteemist sõltumatult kaksteistsõrmiksool, sisaldab see kiht ka nn Brunneri näärmeid (Glandulae interstinales), mis toodavad mitmesuguseid ensüümide ja leeliseline lima, mis on võimeline neutraliseerima kõht hape. Soolelihase järgmine kiht (tunica muscularis) jaguneb kaheks alamkihiks, mille kiud kulgevad eri suundades: kõigepealt sisemine, tugevalt arenenud ümmargune kiht (stratum circulare) ja seejärel välimine pikisuunaline kiht (stratum longitudinale).

  Selle rõnga ja pikisuunalise lihaskihi vahel kulgeb närvikiudude võrk, plexus myentericus (Auerbach plexus), mis innerveerib (stimuleerib) neid lihaskihte. See lihastik vastutab soole lainetaolise liikumise (peristaltilise liikumise) eest.

• Sellele järgneb jällegi a sidekoe nihkekiht (Tela subserosa).
• Lõpp on katte kõhukelme mis vooderdab kõiki elundeid. Seda katet nimetatakse ka tunica serosaks.