Sünonüümid
platsenta, platsenta
Määratlus
Platsenta on organ, mis on loodud ajal rasedus, mis koosneb loote ja ema osast. Platsenta täidab arvukalt funktsioone. See tagab lapse toitumise ja hapniku, toodab erinevaid hormoonid ja seda kasutatakse ainevahetuseks.
Platsenta on tavaliselt kettakujuline, paksusega umbes 3 cm ja läbimõõduga vahemikus 15 kuni 25 cm. See kaalub umbes 500g. Puutumatu platsenta korral puudub kontakt ema ja loote vahel veri.
See osa on mõeldud eriti huvitatud inimestele, vastasel juhul jätke see osa vahele! Viljastatud munaraku varases arengus erinevad alates 4. päevast pärast viljastamist kaks erinevat tüüpi rakke, embrüoblastid ja trofoblastid. Trofoblastid on platsenta arengu seisukohalt olulised, eriti nendest väljuvaid rakke nimetatakse süntsütiotrofoblastideks.
Süntsütiotropoflastide rakukobar lõdveneb pärast viljastamist 9. päeval ja moodustab väikseid õõnsusi (tühimikke). Kuna viljastatud munarakk on implanteeritud emaka seina, on väike ema veri laevad (kapillaarid) emaka lihaskihis on laienenud ja ülekoormatud. See põhjustab nn sinusoidide moodustumist.
Üha kasvavad süntsütiotrofoblastid närivad ema sinusoidid, nii et ema veri imbub õõnsustesse. Süntsütiotrofoblastid arenevad villideks, mis muunduvad ja kolmanda nädala lõpus muutuvad lõpuks tertsiaarseteks villideks, milles loote veri laevad moodustuvad. Platsenta koosneb loote ja emaosast.
Emaosa moodustab lihase kiht emakas. Loote osa on villi rikas munarakk (chorion frondosum), mis asub lapse all ja koosneb ülalnimetatud rakkudest, trofoblastidest. Nende kahe osa vahel on ruum, mis on täis umbes 150-200 ml ema verd.
See veri pärineb emalt laevad emaka seinas. Verega täidetud ruumis on palju harusid oma okstega, mida siis nimetatakse villipuudeks. Neid villipuid pestakse ema verega ümber, nii et erinevate transpordimehhanismide tõttu saab nende pinnal toimuda ainevahetus ema ja lapse vahel.
Tähtis on siiski, et tervikuna rasedus emade veri jääb loote verest eraldatud rakukihiga. Seda filtrimembraani nimetatakse seetõttu ka platsentaarbarjääriks. Emapoolse osa suunas koosneb platsenta kuni 38 lobulast (idulehtedest), millest kumbki sisaldab vähemalt kahte neist villidest ja on omavahel ühendatud.
Aasta 14. Nädalal rasedus (SSW) on platsenta lõplik struktuur. Selle paksus suureneb jätkuvalt kuni 5. raseduskuuni, samal ajal kui selle pindala suureneb pärast 5. raseduskuud ja jõuab lõpuks läbimõõduni 15–25 cm. Enamasti on platsenta kettakujuline struktuur.
Siiski on teada muid vorme. Platsenta võib olla lobed, jagatud, sekundaarse laba või vöö kujuline. Väga harva täheldatakse ainult villide hajusat jaotust.
Platsenta oluline funktsioon on ainevahetus ema ja lapse vahel. Eriti ema vesi ja hapnik jõuavad kontsentratsiooni erinevuste tõttu villi loote anumatesse. Need laevad ühinevad lõppkokkuvõttes vein Euroopa Nabanöör (Vena umbilicalis), mis kannab toitainetega ja hapnikuga rikastatud verd lapse kehasse.
On oluline, et veri mööduks maks, nii et kogu organismil on juurdepääs ainetele, millega ta on varustatud, ja maks ei kuluta neid kõiki. Suhkrud (glükoos), valgud (aminohapped ja valgud) ning rasvad sisenevad lapse verre ka platsenta mitmesuguste transportijate abil. Samuti väärib eraldi märkimist teatud tüüpi antikehade (immunoglobuliin G) imendumine, kuna see tagab sündimata lapsele teatud taseme kaitse teatud nakkuste eest.
Sellegipoolest mõned bakterid ja viirused suudab tungida platsentaarbarjääri ja siseneda lapse organismi. Selle ülemineku tõttu võib sündimata laps siiski nakatuda ja haigestuda ühte või teist infektsiooni, eriti neid, mis on põhjustatud viirused. Samamoodi satuvad mõned ravimid lapse kehasse platsenta kaudu. Seetõttu on raseduse ajal väga oluline hoolitseda selle eest, et selliseid ravimeid ei võetaks, kuna need võivad kahjustada lapse arengut.
Lapse eritavad ained viiakse platsenta tagasi kahe arteri kaudu Nabanöör (Arteriae umbilicales) ja seda saab villide kaudu ema verre lasta. Ema saab sellised eritumisproduktid täielikult lagundada või muundada ning viia oma kehast välja. Platsenta teine peamine ülesanne on toota suures koguses platsentat hormoonid mis on raseduse ajal vajalikud ja mida ema näärmed täiendavalt ei tooda.
Ühelt poolt naissoost hormoonid progesterooni ja östrogeeni. Progesteroon soodustab rindade arengut, piimatoodangut (laktogeneesi) ja pärsib lihaste kontraktsiooni emakas. Rindade kasv ja emakas on tingitud östrogeeni toimest.
Östrogeeni kontsentratsioon ema veres ja uriinis sõltub lapse elujõust, kuna see muudab eelkäijad. Sellest hoolimata pole sellel meetodil rasedate ja nende lapse uurimisel vaevalt tähtsust. Teine väga tuntud hormoon on nn inimese kooriongonadotropiin (HCG).
See tagab, et viljastatud munarakuga emaka lihaskihti ei lükata tagasi. See põhjustab ka munarakkude esimest küpsemist munasarjad naissoost lapse päritolu ja munandid sisse munandikotti meessoost lastel. Praktikas kasutatakse seda hormooni raseduse tuvastamiseks a abil rasedustesti.
Seda seetõttu, et selle kõrgeid kontsentratsioone saab tuvastada emade uriinis varane rasedus. Lisaks toodetakse inimese platsenta aktogeeni (HPL), mis tagab rasvad ema energiavarustuseks ja peegeldab platsenta funktsionaalset seisundit, ning inimese kooriontürotropiini (HCT), mille funktsiooni pole veel täielikult selgitatud.
