Määratlus
Polümüosiit on arvatavasti immunoloogiliselt põhjustatud inimkeha lihasrakkude haigus, mis võib põhjustada mõõdukaid kuni raskeid sümptomeid. Kuni tänaseni pole haiguse täpne mehhanism teada. Siiani on oletatud haiguse nn autoimmunoloogilist põhjust, mille puhul inimese liigne reaktsioon immuunsüsteemi keha enda rakkude vastu võib põhjustada lihaste vastavat rakkude degeneratsiooni.
Igal juhul näib olevat õige, et haigus viib valgete infiltreerumiseni veri rakud lihasrakkudesse. Varem on need lahkunud veri ja migreeruvad lihasrakkudesse. Miks see juhtub, pole teada.
Arutelu selle väljatöötamise täpse mehhanismi üle jätkub tänapäevalgi ja teadus eeldab praegu, et selle haiguse mustri tekkimiseks on mitmeid seni veel täielikult selgitamata põhjuseid. Lisaks lihasrakkudele võivad mõjutada ka naharakud. Sel juhul räägitakse dermatomüosiit.
Praeguse nomenklatuuri järgi on jagatud viis erinevat rühma. Idiopaatiline polümüosiit jaguneb esimeseks rühmaks. Idiopaatiline dermatomüosiit kuulub teise rühma.
Idiopaatiline tähendab selles kontekstis seda, et põhjus pole teada. Polümüosiidid, millega kaasnevad endiselt inimkeha pahaloomulised kasvajad, on kokku võetud kolmandas rühmas. Nende hulka kuuluvad nn neoplastilised sündroomid (rinna- ja kopsukasvajad) ja leukeemiad. Kui lapsed põevad polümüosiiti ja kui seda seostatakse veresoonte põletikega, räägitakse ühest neljanda rühma klassifitseeritud polümüosiidist. Kui tegemist on segapiltidega, kuulub see polümüosiit klassifikatsiooni viiendasse rühma.
Sümptomid
Polümüosiidi sümptomid on mitmekordsed ja seetõttu pole neid lihtne diagnoosida. Juhtiv sümptom on lihased valu, mis toimub ilma nähtava põhjuseta ja sarnaneb lihasvaluga. Tulemuseks võib olla ka sellega kaasnev lihasnõrkus.
Täpsustamatud on ka sellised üldised kaebused nagu väsimus ja palavik samuti põletikulised muutused veri loendama. Kaebused liigesed võib esineda ka ja neid segatakse sageli artrooside või reumaatiliste haigustega. Sõltuvalt sellest, milliseid lihasrühmi see ka mõjutab, võivad selles piirkonnas ilmneda vastavad kaebused.
Kui kõri või hingamisteede lihased on kahjustatud, neelavad või hingamine võivad esineda häired; kui jäsemete lihased on rohkem mõjutatud, kirjeldatakse sageli liikumishäireid ja vähenenud jõudu. Mõnel juhul on tegemist naha osalusega. Üks räägib ka dermatomüosiit. Sellisel juhul on nahaärritusi, naha punetust ja kõõma. Aastal vereanalüüs, lisaks suurenenud põletiku väärtustele, lihas ensüümide mõnikord võib näha immunoloogilise protsessi tõttu verre eralduvaid aineid.
