Prognoos
Põrnainfarkt põhineb koe vereringehäirel ja toimub tavaliselt mõne minuti jooksul. Infarkti lokaliseerimine ja sellega seotud rakusurm aitab prognoosi oluliselt kaasa. Väikestes infarktipiirkondades on põrn saab tavaliselt oma tööd edasi teha.
Küll aga tuleks välja selgitada infarkti põhjus ja seda adekvaatselt ravida, et vältida tulevasi infarkte. Suurtes infarktipiirkondades kirurgiline eemaldamine põrn võib osutuda vajalikuks. Inimestel, kellel on põrn eemaldatud, on nakkusoht palju suurem.
Eriti bakteriaalseid haigusi soodustab kaitserakkude puudumine põrn. Nakkusohu ja sellega seotud komplikatsioonide, näiteks veri mürgituse korral on kannatanute prognoos halvem oodatava eluea osas. Mis funktsiooni ja ülesannet põrn täidab? Lisateavet saate siit.
Haiguse kulg
Sõltuvalt selle asukohast viib põrnainfarkt rakusurmani. Väikeste infarktide korral võib lokaliseeritud koesurm toimuda põrna funktsiooni oluliselt mõjutamata. Mõjutatud inimesed saavad sageli endiselt ilma piiranguteta edasi elada.
Põrna eemaldamisega suurte infarktide korral on haiguse kulg keerulisem. Puuduva põrna tõttu võivad haiged kannatada raskete infektsioonide all, mis võivad mõnikord minna eluohtlikult. Paljud mõjutatud inimesed sõltuvad siis spetsiaalsetest ravimitest nakkuste profülaktikaks (ennetusmeetmed). Põrnainfarkti pikaajalised tagajärjed sõltuvad hävitatud põrnakoe suurusest.
“Väikese” põrnainfarktiga, mille korral kaotatakse ainult väike kogus kude, ei kaasne tavaliselt olulist põrna funktsiooni kadu. Mõjutatutel siis tavaliselt pole tervis piirangud või hirmuriskid. Infarkti korral, mis on viinud suure koefektini, ei saa põrn enam oma ülesannet täita.
Seejärel eemaldatakse see sageli kirurgilise protseduuri käigus. Puuduva põrna tõttu on siis suurem nakkusoht, eriti bakteriaalsete haiguste korral. Suurenenud haigestumisriski põhjuseks on spetsiaalsete immuunkaitserakkude ebaõnnestumine, mis asuvad tavaliselt rohkesti põrnas ja mängivad patogeenide vastu kaitsmisel otsustavat rolli.
