Sissejuhatus
Biokeemiliselt kuuluvad prostaglandiinid eikosanoidid. Need on omamoodi arahhidoonhappe eelkäijad, mis koosnevad neljakordsetest 20 süsinikuaatomiga küllastumata rasvhapetest. Nende eripära seisneb valu, põletikuliste reaktsioonide protsessides ja palavik.
Prostaglandiinid koosnevad mitmest alarühmast. Siinkohal tuleb rõhutada prostaglandiini E2 (PGE 2), kuna sellel on oluline füsioloogiline tähendus kohaliku hormooni ehk koehormoonina. Tootmispaik või biosüntees eikosanoidid, st ka prostaglandiinid, toimub raku endoplasmaatilises võrgus (ER).
Prostaglandiini E2 toodetakse eriti E-rakkude stimuleerimisel põletikuliste reaktsioonide kaudu immuunsüsteeminagu makrofaagid või monotsüüdid. Ebaküpsed veri vereliistakute (trombotsüüte) stimuleerib diferentseerumiseks ja küpsemiseks ka prostaglanidiin E2. Prostaglandiinides toimub signaaliülekanne spetsiaalsete membraaniretseptorite (nn G-valguga seotud retseptorid) kaudu. Prostaglandiine leidub kogu organismis. Eriti suur arv on leitud sperma, st eesnääre, mis viis hormooni nimetamiseni.
Prostaglandiinide toime
Prostaglandiinid mõjutavad peamiselt nn teist sõnumisüsteemi, rakkude vahelist molekulaarset sõnumivahetust. Seetõttu on nende toime organismis mitmekordne. Prostaglandiinide erinevatel alarühmadel on erinev toime.
aasta närvisüsteemnäiteks prostaglandiinid nii pärsivad kui soodustavad ergastuse edasikandumist sümpaatilistesse närvilõpmetesse (autonoomse närvisüsteemi osa, vt: sümpaatiline närvisüsteem). Keemilise struktuuri tõttu on prostaglandiinid suhteliselt ebastabiilsed, mis on oluline nende ajutise toime jaoks. Ühelt poolt toimivad prostaglandiinid otseselt, nagu silelihaste kokkutõmbumisel, kuid teiselt poolt täidavad nad oma olulisemat funktsiooni kaudselt hormoonide või neurotransmitteritena.
Siit algab ka enamiku ravimite mõju prostaglandiinidele. Kuna prostaglandiinid osalevad põletikulistes protsessides ja nende arengus palavik ja valu, üritatakse ainevahetusse sekkuda nn tsüklooksügenaasi inhibiitorite abil. See viib prostaglandiinide inhibeerimiseni ja seega sümptomite leevendamiseni.
Ilmselt kõige tuntum ravim, mis selle põhimõtte kohaselt toimib, on atsetüülsalitsüülhape, tuntud kui aspiriin. Aasta neer, prostaglandiin E2 (PGE2) on kõige olulisem prostaglandiin. Kuigi seda toodetakse neerukoores, toodab neeru medulla PGE2 mitu korda rohkem.
PGE2 füsioloogiliselt kõige olulisem funktsioon neer on vasodilatatsioon ja selle suurenemine veri voolama. PGE2 suurendab hormoonid reniin ja prostatsükliin neerukehade rakkudes. Reniin on reniini-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) oluline komponent.
See süsteem reguleerib märkimisväärselt vedelikku või elektrolüüdi tasakaal organismi ja on seetõttu reguleerimise keskne üksus veri surve. See võib aga põhjustada ka haigusi. Nn Bartteri sündroomi korral suureneb prostaglandiini E2 vabanemine ja seega ülalkirjeldatud RAAS-i üliaktiivsus.
Uriiniga eritumine annab tõendeid PGE2 moodustumise kohta neer. Samuti tuleb märkida, et sellised haigused nagu süda ebaõnnestumine või neerupuudulikkus piiravad tõsiselt neeru verevarustust ja seega ka selle funktsionaalset aktiivsust. Prostaglandiinide sünteesi pärssimise tõttu neelavad mõjutatud patsiendid näiteks atsetüülsalitsüülhapet või diklofenak (NSAID), võib seda funktsionaalset piirangut veelgi süvendada.
Prostaglandiinide üksikutel alarühmadel on erinevad funktsioonid. Näiteks prostaglandiinil E2 (PGE2) on kõht. Limaskesta rakud kõht toota prostaglandiini E2.
Maolima kaitseb kõht Alates maohape, mille tootmist pärsib PGE2. See PGE2 mõju põhineb põhimõtteliselt kolmel mehhanismil: PGE2 suurendab oluliselt verevarustust mao limaskesta, mis on vajalik optimaalseks toimimiseks. PGE2 vähendab maohape maoseina vooderrakkude poolt.
Sekundaarsed rakud toodavad maos lima. Seda lima sekretsiooni suurendab PGE2. Need kolm mehhanismi selgitavad, miks sellised ravimid nagu atsetüülsalitsüülhape (vt: aspiriin) võib põhjustada korduvaid maoverejooks või suurenenud tarbimise tagajärjel tekkinud haavandid (peptilised haavandid). Atsetüülsalitsüülhape on tsüklooksügenaas 1 inhibiitor (COX1 inhibiitor), mis piirab või takistab prostaglandiinide kaitsefunktsiooni.
- PGE2 suurendab oluliselt mao limaskesta verevoolu, mis on vajalik optimaalseks tööks.
- PGE2 vähendab maohape maoseina vooderrakkude poolt.
- Kõrvalrakud toodavad maos lima. Seda lima sekretsiooni suurendab PGE2.
