Eesnääre: struktuur, funktsioon ja haigused

. eesnääre või eesnääre on oluline meessuguelund. Selles funktsioonis eesnääre võtab üle regulatiivsed protsessid, kuid võib ka viima erinevate sümptomitega.

Mis on eesnääre?

Skeem, mis näitab terve inimese anatoomiat eesnääre ja suurenenud eesnääre. Klõpsake suurendamiseks. Eesnääret nimetatakse ka eesnäärmeks. Eesnääre on sugunääre, mida leidub meessoost inimestel ja isasimetajatel. Eesnääre kuulub nn siseorganitesse ja sellel on lihaskiud, näärmed ja sidekoe rikas laevad. Eesnääret ümbritseb kindel kapsel sidekoe. Inimestel asub eesnääre kuseteede vahel põis ja vaagnapõhja, mis ümbritseb ureetra. Samuti on eesnääre kindlalt kinnitatud vaagnaluu. Eesnäärme taga on rektum. Eesnäärme kaudu kulgeb nn spurting kanal, mis juhib ejakulatsiooni ejakulatsiooni ajal. Tervel inimesel on eesnääre umbes kastani suurune ja kaalub umbes 20 grammi.

Tähtsus ja funktsioon

Üks eesnäärme põhifunktsioone on väetava vedeliku tootmine sekretsiooni kujul. Moodustas selle sekretsiooni meestel puberteedi alguse kohta. Muuhulgas sisaldab eesnäärme viljastamisvedelik valgud mis aitavad veeldada sperma. Lisaks sisaldab eesnäärme viljastamisvedelik nn spermiini; muu hulgas vastutab DNA kaitsmise eest spermiin. Eesnäärme sekretsiooni pH on ligikaudne 6.4 ja see pH suureneb sperma ellujäämine vahekorra ajal, kuna naissoost tupe keskkond on nakkuse eest kaitsmiseks happeline. Oma asukoha tõttu aitab eesnääre ka kuseteede sulgemist põis. Urineerimise ajal aitab eesnääre tagada spurtivate kanalite sulgemise, et vältida uriini sisenemist. Seksuaalvahekorra ajal sperma ja eritised sisenevad ureetra ümbritsetud eesnäärmega. Siit siseneb eesnäärme sekretsioon, mis moodustab umbes 20-30 protsenti sperma koguarvust. Selles protsessis aitab eesnääre takistada tekkiva seemnevedeliku sattumist kuseteisse põis. Pealegi on eesnäärmel oluline roll ka mehe hormoonide ainevahetuses. Näiteks teisendab eesnääre suguhormooni Testosterooni bioloogiliselt väga aktiivsesse vormi. Seda aktiivset vormi nimetatakse dihüdrotestosteroon.

Ohud, häired, riskid ja haigused

Eesnäärme haigused avalduvad tavaliselt sümptomites, mis võivad olla suhteliselt määramatud. Kõige sagedamini mõjutavad need sümptomid urineerimise ja seksuaalfunktsiooni funktsiooni. Kui urineerimist mõjutab eesnääre, on see meditsiinis tuntud ka kui urineerimise düsfunktsioon. See eesnäärme mõju on muu hulgas võimalik, kuna eesnääre toetab põie sulgemist. Tüüpilisteks sümptomiteks on hilinenud urineerimine, uriinivoo nõrgenemine kuni tilgutamiseni või uriini jääkide moodustumine, mis tekitab tunde, et kogu uriin ei ole tühjendatud. Eesnäärme vigastusi võib väljendada näiteks kuseteede verejooksu, st. veri uriiniga. Kui eesnääret mõjutab põletik (seda nimetatakse prostatiit), veri võib muu hulgas olla ka spermas. Selle põhjuseks võib olla ka nn healoomuline eesnäärme sündroom (BPS), mis esineb peamiselt keskealistel ja vanematel meestel. Enamasti on aga selline a veri sperma sisu on kahjutu. Healoomuline eesnäärme sündroom (BPS) kirjeldab eesnäärme kaudu uriini voolamise takistamisega seotud sümptomeid. Seda seisund suureneb vanusega. Üks põhjustest on eesnäärme healoomuline suurenemine. Ravi on võimalik ravimite või kirurgia abil. Eesnäärme vähk or eesnäärme kartsinoom on pahaloomuline kasvaja, mis pärineb tavaliselt eesnäärme välistest näärmetest. Varases staadiumis eesnääre vähk saab sageli ravida kiirituse või operatsiooni abil. Meeste hulgas eesnääre vähk on pahaloomulise kasvaja kõige levinum vorm. Põhjused Eesnäärmevähi rakkude areng on suures osas ebaselge.