Psühholoogilised sümptomid
Kurnatus on sümptom, mis ilmneb väga paljudel kannatavatel patsientidel depressioon. Selle kurnatuse tunde võivad põhjustada erinevad sümptomid. Ühelt poolt a depressioon viib sageli jõu tugevaks vähenemiseni.
See tähendab, et igasuguse tegevuse alustamiseks on vaja palju vaeva näha. Isegi lihtsamad asjad, nagu köögis või vannitoas käimine, võivad olla äärmiselt kurnavad. Hommikul tõusmine võib olla väga keeruline.
Lisaks on ka tugev väsimus, millega sageli kaasnevad depressioon. Ühest küljest on selle põhjustanud sagedased unehäired koos probleemidega uinumisel ja öö läbi magamisel ning väga varajane ärkamine, aga ka sisemine tühjus, mis põhjustab püsivalt väsimus ja kurnatus. Pidev tunne, et halb tuju ning rõõmu või huvi puudumine on teistele koormaks olemine, aitab lisaks täieliku kurnatuse tunnet.
Suitsiidimõtete tekkimine ja pidev haudumine võivad samuti põhjustada tugevat kurnatustunnet. Väsimus, nagu ka püsiva kurnatuse tunne, on depressiooni tavaline sümptom. Väsimus võib tulla tunne seestpoolt, sest depressiivne episood võib olla iseenesest väga stressirohke, kuid selle võivad põhjustada ka sageli esinevad unehäired.
Mõjutatud inimesed kurdavad sageli, et neil on raskusi uinumisega või ärkavad öösiti ikka ja jälle. Ärkamine väga varajastel hommikutundidel, ilma et saaksite uuesti magama jääda, aitab depressiooni korral kaasa ka väsimuse sümptomile. Loimetuse tunne on üks kolmest peamisest depressiooni sümptomid.
See tähendab, et mõjutatud inimene tunneb sageli rõhuvat raskust, mis muudab isegi kõige lihtsamate toimingute tegemise äärmiselt keeruliseks. Isegi hommikul tõusmine võib olla piinav, nagu ka igapäevased lihtsad tegevused, näiteks hammaste pesemine või hommikusöögi valmistamine. Enamiku praeguste antidepressantide eesmärk on suurendada autojuhtimist, st nende eesmärk on oluliselt vähendada sõidu kadu ja seeläbi tagada, et kannatanud vabaneksid rõhuvast raskusest ja saaksid igapäevaseid tegevusi kergemini jätkata.
Haudumine on depressiooniepisoodi suhteliselt tüüpiline sümptom. Haudumine tähendab, et mõjutatud inimene mõtleb ikka ja jälle samadele asjadele, mõtetele tema sees juhataja käia ringides ringi ja on oma olemuselt negatiivsed. Tavaliselt on selline sund hauduma.
See tähendab, et kahjustatud inimene ei saa haududa, seda ei saa välja lülitada ja seetõttu piinab ta eriti. Haudumine tähendab seega omamoodi tahtmatut ringlust samadel teemadel. Mõjutatud isikud ei jõua haudumise ajal lahenduseni.
Depressioon võib avalduda erineval viisil. Paljud patsiendid kogevad sisemise tühjuse ja sügava kurbusega ajude halvavat pärssimist. Kuid vaatamata välise liikumise puudumisele, kogevad paljud patsiendid ka täiendavat sisemist rahutust, isegi kui see kõlab esialgu vastuoluna.
Mõjutatutel on tunne, et nad ei leia rahu. See on sageli sageli esinevate väljendunud unehäirete põhjus. Ärevus võib olla ka sümptom, mis tekib depressiooni ajal.
Näiteks võib ärevus tekkida sellest, et mõjutatud inimesel on iga päev tunne, et päeva ei saa hakkama, sest ka kõige lihtsamad igapäevased tegevused, nagu poodlemine või hammaste pesemine, maksavad sõidu kaotuse tõttu tohutult pingutust. Ka kurva ja mitte helendava meeleolu tõttu küsivad haiged sageli hommikul endalt murelikult, kuidas nad peaksid päeva läbi saama. On ka depressiooni tüüpe, mille korral tekivad psühhootilised mõtted.
Mõjutatud isikutel tekivad seetõttu pettekujutelmad. Üheks levinumaks pettekujutelmaks on väljendunud ja alusetu hirm vaesumise ees. Rõõmu puudumine on üks peamisi depressiooni sümptomid.
Asjad, mis muidu mõjutatud inimesele rõõmu pakkusid, mis võisid teda naerma ajada või mille tegemist talle lihtsalt meeldis, ei oma enam seda mõju. Kõik muutub kurnavaks ja piinavaks kohustuseks. Rõõmu saavad vaevu tunda mõõdukalt või raskelt depressiivses faasis kannatanud.
Selle näiteks on lapsed või lapselapsed, kellega nii hea meelega aega veedeti. Järsku on depressiivsed patsiendid kohutavalt koos veedetud ajast väsinud, nad ei saa enam oma lastest rõõmu tunda ja soovivad olla üksi. Lisaks on sageli süütunne, sest nad tunnevad sellist rõõmu puudumist ja mõistavad, et koormavad lähedasi raskelt.
Kurbus või masendunud meeleolu on ka üks kolmest peamisest depressiooni sümptomid. Depressiooni käes vaevlevad inimesed on kurva meeleoluga, neil on negatiivne tulevikuperspektiiv ega saa millegi üle õnnelik olla. Paljud kurvastatud inimesed kirjeldavad seda kurbust peaaegu halvavana, väljapääsu ei paista olevat.
Negatiivne või pessimistlik tulevikuvaade on depressiooniga patsientidele suhteliselt tüüpiline. Haiguse puhul on piinav just see, et kannatanud ei kujuta ette, et nad tunnevad end mõne nädala või kuu pärast paremini. Neil on ka negatiivne ja pessimistlik minapilt.
Depressiooni taustal võib esineda ka agressiivset käitumist, näiteks tugevat ärrituvust koos kiirete vihapursetega. Viimastel aastatel on näidatud, et eriti depressiooni käes vaevlevad mehed reageerivad sellise agressiivse käitumise ja vihahoogudega sagedamini. Depressiooni tüüpilised sümptomid ilmnevad ka neis, kuid on pigem taustal kui agressiivne komponent, millega nad üritavad sisemise tühjuse ja sügava kurbuse vastu seista.
Läbipõlemine ja depressioon on kaks erinevat haigust. Läbipõlemine pole veel haiguste klassifitseerimisel eraldi diagnoos. Kuid läbipõlemine ja depressioon võivad esineda üheaegselt, nii et läbipõlemisega võivad kaasneda ka depressiooni sümptomid.
Põhimõtteliselt on aga praegu tõsi, et läbipõlemine on tavaliselt tingitud igapäevasest tööelust tulenevatest ülemäärastest nõudmistest ja mõjutab eelkõige seda valdkonda, samas kui depressioon mõjutab kõiki elu aspekte. Sellegipoolest näitavad need kaks haigust, depressioon ja läbipõlemine, palju sarnasusi, mis ei tee nende vahel alati vahet. Ülitundlikkus puudutavate stiimulite suurenenud tajumise tähenduses ei ole depressiooni tüüpiline sümptom.
Ülitundlikkuseks nimetatakse ka nn suurt tundlikkust. Sel juhul reageerivad teatud inimesed erinevatele stiimulitele (mitte ainult puudutavatele stiimulitele) palju tundlikumalt kui teised. Siiani pole aga teaduslikke tõendeid selle kohta, et ülitundlikud inimesed põeksid tõenäolisemalt depressiooni või vastupidi.
Viimastel aastatel on aga just alternatiivmeditsiin tõstatanud üha enam küsimuse, kas olulist seost ei pruugi olla. See idee põhineb asjaolul, et ülitundlikud inimesed on ka palju vastuvõtlikumad meeleolumuutusedvastavalt praegusele alternatiivmeditsiini arvamusele. See võib omakorda suurendada depressiooni tekkimise riski.
Lootusetus on sümptom, mis võib ilmneda depressiooni taustal. Suunised ei räägi siiski loidusest, vaid huvi kaotamisest, rõõmu kaotamisest ja loidusest. Depressioonis olevad inimesed ei saa enam tunda rõõmu asjadest, mida nad muidu oleksid nautinud.
Vanad huvid lakkavad järsku olemast ja iga igapäevane tegevus muutub raskeks. Neid kaebusi peetakse depressiooni peamisteks sümptomiteks. Keskendumisprobleeme esineb sageli ka depressiooni taustal.
Mõjutatutel on väljendunud raskusi millelegi keskendumisega. Raske depressiooni korral ei saa nad enam keskenduda ka kõige lihtsamatele asjadele. Suitsiidimõtted on depressiooni keskne teema.
Paljud depressioonis patsiendid mõtlevad varem või hiljem enesetapule kui väljapääsule depressioonist. Mitte kõik, kellel neid mõtteid on, ei rakenda neid praktikas, kuid sellegipoolest on mõtted väga piinavad. Teistes inimestes on sageli raske usaldada, sest enesetapp on omamoodi tabuteema ka tänapäeval.
Depressioon on Saksamaal ülekaalukalt kõige levinum enesetapukatse põhjus. Haiged ei näe enam muud väljapääsu, neil on tunne, et nad ei saa enam nii elada või ei taha või kardavad väga oma haigusega lähedastele liiga palju kannatusi põhjustada. Enesetapumõtteid kui depressiooni sümptomit saab enamikul juhtudel ka antidepressantidega hästi ravida. Ravimid ja psühhoterapeutiline teraapia on seetõttu kõige olulisem samm depressiooni enesetapumõtete kontrolli alla saamiseks, enne kui on liiga hilja.
