Puude aste (GdB)
Puude aste (lühidalt GdB) on indiviidi igapäevaelus haiguse tagajärgedest tingitud kahjustuse näitaja. Obstruktiivsel uneapnoe sündroomil võivad olla ka kaugeleulatuvad tagajärjed mõjutatud inimeste jaoks ja selle mõju saab GdB abil osaliselt ära tunda. Selleks on mõned juhised, mida saab kasutada ligikaudse juhendina.
Obstruktiivne uneapnoe sündroom ilma öise vajaduseta ventilatsioon saab krediteerida kuni GdB 10, samas kui CPAP ja BIPAP ravi on tunnustatud kuni GdB 20. Kui ravi pole võimalik või kui seisund on vaatamata ammendatud ravimeetmetele kehv, võib see põhjustada raske puude (st GdB 50) tuvastamist. Kuid GdB määramisel tuleb alati arvestada kõigi patsiendi teguritega, et oleks võimalik esitada võimalikult terviklik pilt kõigist funktsionaalsetest häiretest. Seetõttu tuleks ülalnimetatud väärtusi käsitleda ainult suunistena.
Diagnoos
Uneapnoe sündroomi usaldusväärseks diagnoosimiseks kasutatakse unelabori uuringut. Patsient magab lisaks öösele unelaboris ja une ajal ühe öö aju lained, hapnikusisaldus veri, sagedus hingamine, pulss ja veri mõõdetakse nii rõhku kui ka hingamise voogu. Kogu selle teabe põhjal saab uneapnoe sündroomiga patsiendi kohta üldise pildi keha funktsioneerimisest une ajal.
Lisaks uneapnoe sündroom patsiendid peavad nägema oma kõrva, nina ja kurguarst, kes uurib patsiendi võimalikke võimalusi hingamine takistused: nina polüübid, väga suured neelu mandlid, kaldu nina vaheseina või väga suur keel võib magamise ajal põhjustada hingamisprobleeme ja neid nimetatakse seetõttu “hingamistakistusteks”. Obstruktiivse uneapnoe sündroomi esinemise kahtluse korral on seda võimalik ambulatoorselt diagnoosida nn mittelaboratoorselt. järelevalve süsteemid (NLMS). Need on kompaktsed seadmed, mis salvestavad selliseid parameetreid nagu hingamine helid, hapniku küllastus veri, süda kiirus ja hingamisteede vool (ninavool) öösel, mille kannatanud inimene kodus veedab. Andmeid hinnatakse arsti kabinetis või unelaboris. Lisaks saab seda diagnoosi teha ka unelaboris, kus veedetakse üks või kaks ööd, ning lisaks ülalnimetatud andmetele ka EEG (elektroentsefalogramm, aju lained), pikaajaline vererõhk, süda saab teha laineid (EKG) ja videosalvestusi (polüsomnograafia).
