Rasvade ainevahetus

Määratlus

Rasvade ainevahetus viitab üldiselt rasvade imendumisele, seedimisele ja töötlemisele. Imendume rasvu toidu kaudu või ehitame need ise lähteainetest üles ja kasutame neid näiteks energia andmiseks või kehas oluliste saadeainete tootmiseks. Pärast süsivesikuid, rasvad on meie keha jaoks kõige olulisemad energia tarnijad. Sõltuvalt toidu koostisest on selle osakaal süsivesikuid, rasvad ja valgud allaneelatud ja seega energiasisaldus varieerub.

funktsioon

Rasvade metabolism algab rasvade imendumisest soolestikus. Seal rasvad jagunevad ja transporditakse peamiselt läbi lümfisüsteem sisse veri, kus nad on seotud valgud ja levivad kehas nn lipoproteiinidena. Rasvu kasutatakse enamasti energia salvestamiseks, nii et keha suudab ka vähese toidutarbimise ajal pakkuda piisavalt energiat.

Lisaks toidu kaudu omastatavatele rasvadele võib neist moodustada ka rasvu süsivesikuid, mida hoitakse keha rasvavarudes. Hormoon insuliin on Euroopa Liidu jaoks ülioluline tasakaal rasvade sünteesi ja rasvade lagunemise vahel. Insuliin seob toidus sisalduva süsivesikute ja rasva sünteesi kehas ning soodustab suure süsivesikuvarustuse korral rasva sünteesi ja liitumist.

Niipea kui ladustatud rasvu on vaja, jagatakse need väiksemateks komponentideks ja on seega energiavarustuseks saadaval. Vastavalt sellele on rasvavarud varuks ja vähem põhivaruks. Vastupidiselt sellele rasvapõletuseks, süsivesikute põletamine annab kaks korda rohkem energiat ühe aja kohta, kuid rasvade põletamisest saadav energia kestab palju kauem ja rasvad on kehas piiranguteta saadaval.

Toidu kaudu omastatavatel rasvadel on aga palju rohkem funktsioone. Näiteks on nad paljude eelkäijad hormoonid. Niinimetatud steroid hormoonid, näiteks suguhormoonid Testosterooni või östrogeeni, toodetakse rasvadest.

Lisaks suudab keha toota D-vitamiini rasvadest ise päikesevalguse abil. Rasvad konverteeritakse kolesterooli, mis toimib versiooni sünteesi eelkäijana D-vitamiini. Membraanid, mis eraldavad keha rakud ja rakukomponendid üksteisest, koosnevad nn lipiidide kahekihilistest kihtidest. Need kaks membraanikihti koosnevad ka rasvakomponentidest.

Rasvad ei ole kehasse sisse ehitatud ainult energiavarudena, vaid ka ehitusrasvana, mis pehmendab mõnda elundit. Näiteks neerud on ümbritsetud ehitusrasvaga, nii et need on keha pehmelt liikudes polsterdatud. Sama kehtib ka rasva ladustamise kohta silmakoopas, mis kaitseb silma ümberringi.