Reesus - süsteem

Sünonüümid

Reesus, reesusfaktor, veregrupid

Sissejuhatus

Reesusfaktor on sarnane AB0-ga veri grupisüsteem, klassifikatsioon veregrupid kindlaks määratud millegi poolt valgud punaste vereliblede pinnal (erütrotsüüdid). Nagu kõik rakud, punane veri rakud sisaldavad suurt hulka valgu molekule, mille vastu saab suunata keha immuunvastuseid. Viis erinevat valgud nimetatakse reesusfaktoriks: C, c, D, E ja e (jätkuna väärtusele veri rühmad A ja B).

C ja c, samuti E ja e on erinevad valgu molekulid, samas kui d kirjeldab ainult D puudumist. Sõltuvalt pärilikust paigutusest on nende valgud (mis võivad olla ka kaitsereaktsiooni märklauaks) antikehade, nimetatakse ka antigeenideks). Pärand sarnaneb süsteemiga AB0. Iga inimene saab isalt ja emalt ühe variandi C (C või c), D (D või mitte D, mida nimetatakse d) ja E (E või e), mis koos määravad reesusveregrupi.

Kuna kompleksne transkriptsioon, nt CcDDee (ühelt vanemalt C, teiselt c, nii D kui ka e), pole igapäevases kliinilises praktikas alati vajalik ja kõige olulisem on tegur D, piirdutakse sageli lihtsustamise reesus- positiivne (Rh (D) +, Rh + või Rh) või reesusnegatiivne veri (Rh (D) -, Rh- või rh), mis igal juhul kirjeldab ainult teguri D olemasolu või puudumist. Isik, kes on pärinud Vähemalt ühe vanema (nt CcDdee või CCDDEE) tegurit D nimetatakse seetõttu reesuspositiivseks. Reesusnegatiivne on ainult see inimene, kes pole üheltki vanemalt (nt CCddEe) pärinud tegurit D.

ajalugu

Reesusüsteemi avastasid austerlane Karl Landsteiner ja ameeriklane Alexander Solomon Wiener 1937. aastal ühiselt. Landsteiner oli AB0 süsteemi avastanud juba 1901. aastal ja pälvis 1930. aastal Nobeli meditsiinipreemia. Kuna neil õnnestus reesusahvide uuringute käigus avastada veregrupi omadused, loodi faktor D jaoks nimetus reesusüsteem ehk “reesusfaktor”.