Sissejuhatus
Terminit “siseorganid” kasutatakse tavaliselt rinna- ja kõhuõõnes paiknevate organite tähistamiseks. Seega: siseorganid ei tööta üksteisest sõltumatult, vaid kuuluvad elundisüsteemi. Näiteks soolestik, maks ja pankreas kui nn seedesüsteem töötlevad toitu ühiselt.
Hingamissüsteem koosneb siseorganitest kops ja hingamisteed; vereringesüsteem koosneb süda, veri laevad ja veri. Siseorganeid mõjutavaid haigusi on lugematu arv, mõned näited on põie nõrkus, kõht haavandid, tsirroos maks or neer ebaõnnestumine
- Kardiovaskulaarne süsteem,
- Vere ja kaitsesüsteem,
- Endokriinsüsteemid (hormonaalsed näärmed),
- Hingamisteed,
- Seedeelundkond,
- Urogenitaalne süsteem (kuseteede ja suguelundid).
. kardiovaskulaarsüsteem moodustub siseorganitest süda ja veri laevad.
Vereringe ehk veresoonte süsteem on verevoolu süsteem veri. Veri laevad mis viivad süda nimetatakse veenideks või veresoonteks, südamest eemale viivaid veresooni aga arteriteks või arteriteks. Veresooned muutuvad hargnenud ja läbimõõduga väiksemaks, seda kaugemal nad südamest asuvad.
Seega muutuvad südame lähedal asuvad suured arterid kõigepealt väiksemaks arterioolid ja seejärel väga väikesed kapillaarid, mis varustavad kudedega. Mitmed kapillaarid viiakse uuesti kokku, moodustades veenulid, mis tagasiteel südamesse muutuvad suurteks veenideks. Süda (südamik) on siseorgan, mis tagab kõigi elundite varustamise verd rütmiliselt (kokku tõmbades) läbi keha.
Kardioloogia on südame struktuuri, funktsiooni ja haiguste uurimine ning südamega tegelev arst on kardioloog. Süda peitub perikard (perikard) ja kaalub umbes 0.5 protsenti kehakaalust. See on jagatud südame paremaks ja vasakuks pooleks, millest igaüks koosneb kambrist ja aatriumist.
Läbi nelja südameventiilid, veri võib südamekambrite vahel voolata ainult ühes suunas. Hapnikurikas veri voolab kopsuvereringe sisse vasak aatrium ja jõuab vasaku kambri kaudu mitraalklapi. Sealt pumbatakse see sisse aordi, Peamine tuiksoon keha vereringest. Vähese hapnikusisaldusega veri voolab keha vereringest vereringesse parempoolne aatrium, kaudu trikuspidaalklapp parempoolsesse kambrisse ja sealt pumbatakse see tagasi kopsudesse, kus veri jälle hapnikuga rikastub. Niinimetatud pärgarterid joosta mööda südant ja varustada südant ennast vere ja toitainetega.
