Skisofreenia sümptomid

Sünonüümid

skisofreenia, skisofreeniline psühhoos, endogeenne psühhoos, skisofreeniline psühhoos

Määratlus

Mõiste mõistmiseks skisofreenia, tuleb kõigepealt selgitada mõistepsühhoos". TO psühhoos on seisund mille puhul patsient kaotab sideme reaalsusega (tegelik elu). Tavaliselt tajume meie, inimesed, oma meeli abil oma reaalsust ja töötleme seda siis mõtlemisel.

A kontekstis psühhoos või psühhootiline seisund võivad mõlemad olla häiritud. Skisofreenia on psühhoosi vorm, mille puhul ühelt poolt võib sensoorne taju olla häiritud ja hallutsinatsioonid võib tekkida, teisest küljest võib mõtlemine ise tõsiselt häiritud olla. Tajude töötlemine võib viia näiteks pettekujutelmani.

Kokkuvõttes kaotavad psühhootilises seisundis olevad inimesed järk-järgult sideme reaalsuse ja seega ka oma eluga. Neil on üha raskem täita neile pandud ülesandeid (partnerite, töötajate, autojuhtidena jne). Mida psühhoos või skisofreenia ei tähenda, on lõhenenud isiksus või mitmekordne isiksusehäire!

Sümptomid

Üldiselt võib kliiniline pilt või sümptomatoloogia olla patsienditi väga erinev. Kuigi see on seetõttu paljude nägudega haigus, jagunevad kliinilised sümptomid kolme klassi:

  • Positiivsed sümptomid (positiivsed sümptomid leiate meie skisofreenia teemast)
  • Negatiivsed sümptomid
  • Psühhomotooriline sümptomatoloogia

Negatiivsete sümptomite hulka kuuluvad kõik need sümptomid, mida võib kirjeldada kui „põhisümptomeid“ ja mis ei ole „toode“, st patsiendi väärtöötlemine. Kõige olulisemad negatiivsed sümptomid on:

  • Tasane tundeelu Paljud skisofreenikud tunduvad oma emotsionaalses kogemuses tuhmina.

    Vaevalt nad emotsionaalselt reageerivad. Paljud asjad tunduvad „ükskõiksed“. Näoilme tundub väga liikumatu, hääl näib monotoonne ja pilk on langetatud.

  • Sõnade puudumine Paljudel skisofreenikutel on ühine see, et nad räägivad väga vähe.

    Seejärel on nad oma vastustes väga ühesilbilised või vaikivad täielikult. Selle võimalik seletus on kas põhimõtteline mõttepuudus või nn “mõtte seiskumine”. Siin kaovad mõtted lihtsalt ära, nii et patsientidel pole enam võimalik taotlustele või küsimustele reageerida.

  • Füüsiline kurnatus Patsiendid kaotavad järk-järgult oma füüsilise võimekuse.

    Ühest küljest on haiguse enda tõttu, kuid sageli ka ravimteraapia käigus sageli väga suur väsimus.

  • Sotsiaalne taandumine Inimesed, kes kogevad maailma, kus nad elavad, ja inimesi, keda nad siiani tunnevad, järsku väga erinevalt, tõmbuvad järk-järgult üha enam tagasi. Nad on üha enam hõivatud omaenda mõtete ja hirmudega. See viib sageli hooletusseisundini, mis võib ebapiisava toiduvaru korral muutuda isegi eluohtlikuks.
  • Unehäired Peaaegu kõigil skisofreeniaga patsientidel tekib varem või hiljem probleeme uinumisega ja magama jäämisega.

    Sageli on ainult ravimist abi unehäired.

Pole harvad juhtumid, kus skisofreeniahaigetel tekib spontaanse ja piiranguteta liikumise kaotus ning kummalise väljanägemisega liikumismudelite areng. Ka siin võivad sümptomid avalduda väga erinevas vormis.

  • Katatoonia Katatoonia on ilmselt psühhomotoorse sümptomatoloogia kõige äärmuslikum vorm ja seda esineb harva.

    Katatoonilised patsiendid on esialgu liikumatud. Nad ei reageeri ühelegi välisele stiimulile ja vaikivad mõnikord päevi. Mõni jääb istuma või lamama väga paigal, teine ​​omab teatud asendit ja jääb tundideks.

    Mõnda saab passiivselt teistesse asenditesse tuua ja nii ka jääb. Nendel patsientidel on nn vahaja paindlikkus (flexibilitas cerea)

  • Katatooniline ergastus Siin on tegemist täiesti suunamata edasi-tagasi liikumisega käsivarretega. Halvimal juhul võib see põhjustada enesevigastamist või teiste ohtu seadmist.