Skisofreeniliste ägenemiste sagedus ja kestus
Ägeda skisofreeniaepisoodi sagedus ja kestus on väga erinevad. Kui episood algab väga ägedalt ja on esimene omalaadne, saab seda ravimitega hästi ravida ja taandub mõne nädala pärast täielikult. Siis on tõenäosus, et muid sümptomeid ei esine.
Patsiente, kellel on sagedamini retsidiive, mis kipuvad järk-järgult algama, tuleb sageli ravida kuid ja neil on suur oht teise ägenemise käes kannatada. Halvim prognoos on tugevalt negatiivsete sümptomitega patsientidel, kuna need sümptomid püsivad sageli ka ravimite kasutamisel. Skisofreenilise faasi kestus sõltub tugevalt patsiendist, tema varasemast haiguskuurist ja ravist.
Kui võetakse ravimeid ja see on esimene retsidiiv, saab sümptomeid tavaliselt mõne nädala jooksul kontrolli all hoida ja ägenemisi vältida. Kui patsient on kannatanud skisofreenia - pikka aega ja võib-olla ei kasuta ravimeid või ainult ebaregulaarseid ravimeid, - psühhoos võib omandada täieliku kuju ja püsida kuid kuni aastad. Mõnel patsiendil muutub äge ägenemine isegi krooniliseks skisofreenia, mis ei taastu täielikult ja mõned sümptomid püsivad.
Skisofreenia põhjused
Miks inimene skisofreeniliseks muutub, pole siiani täpselt selge. On teada, et geenidel peab olema haiguse arengule suur mõju, kuna paljudel patsientidel on sama diagnoosiga sugulased. Uuringud on näidanud, et haiguse tekkimise oht suureneb 5–15 korda, kui kannatab esimese astme sugulane skisofreenia.
Seetõttu eeldatakse, et geneetilistel teguritel on kõige olulisem roll. Muuhulgas reguleerivad põhjuslikud geenid mitmesuguste messenger ainete ainevahetust aju, ennekõike dopamiini. Sel põhjusel arvatakse, et paljude signaalainete tasakaalustamatus on põhjustatud paljudest skisofreenia sümptomid ja antipsühhootilised ravimid, millel on toime dopamiini kasutatakse retseptoreid. Sellest sõltumatult aju kahjustused või aju häiritud areng on paljudel patsientidel osutunud ka soodustavateks põhjusteks. Kuna aga kõigil, kellel on sellised riskitegurid, ei teki skisofreeniat, eeldatakse, et rolli peavad mängima ka muud asjaolud, nt keskkond. Teatud geneetilise ja bioloogilise iseloomu olemasolu korral võivad sümptomid esile kutsuda sellised tegurid nagu stress või uimastite kuritarvitamine.
