Soolesilmus

Määratlus

Soolesilmus sooletükk, mis kulgeb ühes keerdumuses. The peensoolde on kuni kuus meetrit pikk ja kulgeb kõht jämesoolde. Selle võib jagada kaksteistsõrmiksool, jejunum ja iileum. Samal ajal kui kaksteistsõrmiksool on ülakõhus C-kujuline, tühimik ja iileum moodustavad oma pikkuse tõttu arvukalt sooleaasasid. See tähendab, et need jaotised peensoolde valeta silmustes, kuna kogu soolestiku pikkus peab olema kõhu piirkonnas jaotunud.

Soolesilmuste anatoomia

Sooletoru on lihastoru, mis ulatub kõht Euroopa pärak. Kogu pikkus on kuni seitse ja pool meetrit. Soolesilmuseid leidub jejunumis ja iileumis peensoolde.

Peensoole sooleseintel on kolmekihiline struktuur. Seestpoolt on limaskest, selle ümber kahekihiline lihaskiht ja välisküljel a sidekoe kate, tunica adventitia. Lihaskihtide vahel jookseb sool närvisüsteem, mis määrab soolestiku liikumise.

Peensoole reguleerib ka vaguse närv, parasümpaatiline närv ja sümpaatiline närv. See tähendab, et liikumised toimuvad mööda peensoole soolesilmuseid, mis transpordivad kimmi jämesoole suunas. Soolesilmused on vastuvõtlikud teatud haigustele, näiteks soolesulgus või põletik aastal Crohni tõbi.

Soolesilmuste funktsioon

Peensoole soolesilmused arenevad põhimõtteliselt juhuslikult ja neile ei tehta mingeid erilisi funktsioone. Soolestik on väga pikk ja peab leidma oma koha kõhuõõnes. Soole arenemisel ja kasvamisel moodustuvad juhuslikult arvukad sooletoru silmad, nn soolesilmused.

Soolesilmuste moodustumine on juhuslik ja meelevaldne. Soolestik ei leia nii-öelda muud võimalust kui mähis. Sooleaasade moodustumisest mõjutatud soolelõigud täidavad seevastu äärmiselt olulisi funktsioone.

Tühja soolestikku, nn jujunumit kasutatakse toidu lõhustamiseks abiga ensüümide. Toidukomponendid, lihtsuhkrud, aminohapped, rasvhapped, vesi, vitamiinid ja elektrolüüdidimenduvad siin, st imenduvad veri. Iileum on soole pikim lõik, kolme meetri kaugusel.

Iileus osaleb ka toitainete imendumises, kuid on peamiselt pühendatud ainetele, mis ei ole veel imendunud veri eelnevates sooleosades. Nende hulka kuuluvad ennekõike elektrolüüdid, vitamiinid ja mikroelemendid. Lisaks imendub sapi happed toimuvad iileumi viimases osas, nn terminaalses iileumis. See protsess on oluline nn enterohepaatilise vereringe jaoks.