Määratlus
Spastiline ajuhalvatus on parees ehk lihas lõõgastus põhjustatud aju (siit ka “aju”). Spastilist ajuhalvatust nimetatakse sageli kainfantiilne ajuhalvatus“. Enamikul juhtudel on aju vastsündinud lapsel on juba tuvastatud kahjustusi. See avaldub jäsemete skeletilihaste mitmesuguste häirete, st aktiivseteks liikumisteks vajalike lihaste kaudu. Nende hulka kuuluvad lihasnõrkus ning probleemid seistes ja kõndides.
Põhjustab
Ligikaudu pooltel spastilisest ajuhalvatusjuhtumitest võib selle põhjuseks olla selge häire aju areng enne sündi või sünnituse ajal. Enamasti on hapnikupuudus, mida aju närvirakud vajavad ellujäämiseks. Selle puudumise tõttu surevad närvirakud ja teatud ajupiirkonnad ebaõnnestuvad.
Võimalike põhjuste hulgas on infektsioonid. Eriti sage ajal rasedus on nakkushaigused toksoplasmoos, punetised ja tsütomegaalia põhjustatud CMV viirusest. Teine võimalik põhjus on aju verejooks, mille põhjuseks võib olla ajukahjustus juhataja sünnituse ajal.
Lisaks võivad teatud ravimid või alkohol kahjustada lapse aju rasedus ja viia spastilise ajuhalvatuseni. Kui platsenta ei arene korralikult, lapse aju ei ole ka piisavalt hapnikuga varustatud rasedus ja võib kahjustada. Pärilikku spastilist ajuhalvatust esineb üliharva.
Diagnoos
Spastilise ajuhalvatuse diagnoos põhineb suuresti haiguslugu, st arsti konsultatsioon mõjutatud lapse vanematega. Selle intervjuu käigus küsitakse konkreetseid küsimusi ilmnenud sümptomite kohta. Spastilise tserebraalparalüüsi põhjuse väljaselgitamiseks tuleb uurida veri uriin ja ajuvedelik tuleks läbi viia alati nimme kaudu punktsioon. Et olla kindel, et ajus on kahjustusi, tuleb juhataja võetakse ka.
Seotud sümptomid
Spastilise ajuhalvatuse sümptomid viivitavad ja piiravad kahjuks vastsündinute arengut. Spastilise tserebraalparalüüsi korral ilmnevad paljud erinevad lihaste sümptomid, mis ilmnevad eriti liikumise ajal. See toob kaasa nn spastilise halvatuse ehk teatud lihaste jäikuse, mis muudab nende liigutamise keeruliseks või võimatuks.
Lisaks tekib ataksia, st liikumishäire. See on eriti ilmne seistes ja kõndides. Mõjutatud inimesel on lihaste raske kontrolli tõttu probleeme liikumiste korrektsel teostamisel.
Lisaks võib esineda arvukalt muid sümptomeid. Ligikaudu pooled kõigist haigestunutest kannatavad ka epilepsiahoogude all ning nende intelligentsuse areng on vähenenud või aeglustunud. Mõnel juhul esineb häireid käitumises, rääkimises või kuulmises.
