Meditsiiniline ajalugu (haiguse ajalugu) on oluline komponent haiguse diagnoosimisel kõne- ja keelehäired. Perekonna ajalugu
- Milline on teie pereliikmete üldine tervis?
- Kas teie perekonnas on levinud haigusi?
- Kas teie peres on mingeid pärilikke haigusi?
Sotsiaalajalugu
- Mis on Sinu eriala?
- Kas on mingeid tõendeid psühhosotsiaalsest stressist või pingest, mis on tingitud teie perekonna olukorrast?
Praegune haiguslugu/ süsteemne ajalugu (somaatilised ja psühholoogilised kaebused).
- Milliseid muutusi olete märganud?
- Kui kaua need muudatused eksisteerivad?
- Kas muutus toimus äkki? *
- Kas muutus toimub pidevalt või toimub see ainult teatud tingimustel (millal?)?
- Kas lisaks kõne- / keelehäirele on esinenud muid sümptomeid? Peavalud, iiveldus, halvatus jne?
Vegetatiivne anamnees sh. toitumisanamnees.
- Kas sa suitsetad? Kui jah, siis mitu sigaretti, sigarit või piipu päevas?
- Kas tarbite alkoholi sagedamini? Kui jah, siis millist jooki ja mitu klaasi päevas?
- Kas te kasutate narkootikume? Kui jah, siis milliseid ravimeid ja kui sageli päevas või nädalas?
Eneseajalugu sh. ravimite ajalugu.
- Olemasolevad seisundid (neuroloogilised haigused; kuulmishäired).
- Operatsioonid (kesknärvisüsteemi operatsioonid)
- Trauma (vigastused: nt Aivovamma, TBI).
- Radioteraapia
- Allergia
- Ravimite ajalugu
* Kui sellele küsimusele on vastatud jah, on vajalik viivitamatu arsti visiit! (Teave ilma garantiita)
Piiratud kõne ja keele arenguhäirete (UESS) meditsiinilise varajase avastamise diagnostilised kriteeriumid [muudetud pärast 1, 2]
| aeg | Keele arendamine | |
| U1 | Kohe pärast sündi | Imiku nutt |
| U2 | 3.-10. Elupäev | Kuulmise skriinimine / vastsündinu kuulmistest ( otoakustilised heited (OAE). |
| U3 | 4-5 elunädalat | Emakeele rütmiliste ja prosoodiliste tunnuste äratundmine. |
| U4 | 3.-4. Elukuu | Reageerib (näiteks naeratuse või spontaanse füüsilise kontaktiga) esmaste hooldajate pöördumisele või mitteverbaalsele suhtlusele |
| Saadab põhihooldajale endale selgeid signaale pilgu, näoilmete, žestide või helide kaudu | ||
| Rahustab esmast hooldajat keha või silmsideme kaudu | ||
| Kähisemine | ||
| U5 | 6-7 kuud elu | Rütmilised silbiahelad (nt “mem-mem”). |
| U6 | 10-12 kuud elu | Pikemate silbistringide spontaanne lausumine. |
| Kasutab erinevaid konsonante (nt “maba”) | ||
| Toodab silbi kahekordistusi (nt „ba-ba”). | ||
| Toodab esimesi sõnu (nt „ema“ või „ei“) | ||
| Mõistab lühikesi viipasid | ||
| Näitab reaktsiooni enda nimele | ||
| U7 | 21-24 kuud elu | Passiivne sõnavara sisaldab umbes 200 sõna |
| Ühesõnaline kõne: räägib 50 kuu jooksul umbes 200–18 sõna (katkestus 24 elukuul: vähemalt 20 õiget sõna, välja arvatud isa ja emme. Kasutab lihtsaid kahesõnalisi ütlusi, nt „Issi tule!”). | ||
| Osutab või vaatab 3 nimetatud kehaosa. | ||
| Väljendab žestide või kõnega (raputab pead või ütleb ära), et see lükkab midagi tagasi | ||
| U7a | 34.-36. elukuu | Saab aru lihtsatest eessõnadest ja kaheosalistest järjestustest (nt „Pane pliiats lauale!”) |
| Produktiivne sõnavara sisaldab üle 450 sõna | ||
| Räägib vähemalt kolmesõnalisi lauseid | ||
| Toodab esimesi konsonantühendeid (nt bl) | ||
| Kasutab lihtsat eessõna (nt {“allpool”) | ||
| Räägib endast esimeses isikus | ||
| Teab ja ütleb oma kutsunginime | ||
| Hääldab õigesti kõiki helisid (välja arvatud sibilandid) | ||
| Võib sobitada põhivärvidega | ||
| U8 | 46-48 kuu vanused | Mõistab keerukamaid eessõnu (nt „kõrval”) |
| Räägib lapsekeeles kuuesõnalisi lauseid | ||
| Kasutab õigesti verbi jagamist ja verbi käänet | ||
| Lood räägitakse umbes ajas ja loogiliselt edasi | ||
| Kasutab narratiivides erinevaid aegu | ||
| U9 | 60.-64. elukuu | Loeb 10-ni |
| sa kasutad geneeriline/ alluvad terminid (nt rõivad) | ||
| Veatud helistamine (v.a s-d) | ||
| Keerukamate grammatiliste struktuuride (eitused, küsimused jne) ebakindlus võib siiski esineda | ||
Tõlgendus
- Vähemalt 6-kuulise keeleviivituse esinemine enne 36-kuust tähistab keele arengu hilinemist.
Vajaduse korral lisage standardne vanemaküsimustik.
