Spiroergomeetria

Sünonüüm: ergospiromeetria, ingl: kardiopulmonaalse treeningu testimine (CPX)

Määratlus

Spiroergomeetria on meditsiiniline protseduur, mis on spiromeetria ja ergomeetria. Ergo tähendab sama palju kui töö. Ergomeetria iseloomustab asjaolu, et subjekt teeb füüsilist tööd, samal ajal kui registreeritakse teatud elutähtsad parameetrid.

Spiro tähendab sama palju kui hingamine. See tähendab, et mõõtmiseks kasutatakse spiromeetriat kops köited ja seostab neid omavahel. Spiroergomeetria eesmärk on testida süda ja kopsud (kardiopulmonaalne jõudlus), samuti ainevahetus puhkeolekus, suureneva koormuse ja võimalikult suure koormuse korral. Spiroergomeetria on seega protseduur, mida kasutatakse spordi- ja tulemusmeditsiinis, aga ka kardioloogia, pulmonoloogia ja töötervishoid. See toimib füüsilise jõudluse mitteinvasiivse objektiivse mõõtmena.

Füsioloogia

Mida rohkem keha toodab, seda rohkem hapnikku vajab. Keha vajab energiat kogu elu. See energia saadakse suures osas suhkru (glükoosi) lagundamisel, nn glükolüüsil.

Mõõduka füüsilise koormuse ajal on keha aeroobse energia tootmise režiimis. Ainevahetuseks on piisavalt hapnikku süsivesikuid (suhkur) täielikult, jaguneb suhkur selle lõpptoodeteks. Kui koormus suureneb sedavõrd, et lihased ja ülejäänud keha vajavad rohkem hapnikku, kui on võimalik toita, siis anaeroobne künnis, Mida nimetatakse ka laktaat künnis, ületatakse ja keha on anaeroobse energia tootmise režiimis.

Süsivesikud veel metaboliseeruvad, kuid neid ei saa enam lagundada lõpptooteks, ainult lagunevaks aineks laktaat. laktaadi toodetakse ka enne anaeroobne künnis kuid väiksemates kogustes. Anaeroobset jõudlust on võimalik saavutada ainult lühikese aja jooksul, tavaliselt mõne minuti jooksul, samas kui aeroobne jõudlus on vastupidavus esitus, näiteks a maraton. Hapnikuvarustus, samuti jõudlus aeroobses ja anaeroobses piirkonnas mängivad spiroergomeetrias keskset rolli.