Sümptomid
Äge stress avaldub muu hulgas järgmistes organismi füsioloogilistes reaktsioonides:
- Suurenemine süda määr ja veri surve.
- Kasvanud veri skeletilihaste vool ja energiavarustus.
- Kiire hingamine
- Soole ja urogenitaaltrakti aktiivsuse vähenemine.
- Vähendatud sugutung
- Üldine aktiveerimine, pinge
- Õpilaste laienemine
Tüsistused
Erinevalt ägedast ja positiivselt kogetud stressist (eustress) teeb pidev stress sind haigeks. Nn disstress (negatiivne stress) on paljude psühholoogiliste, psühhosomaatiliste ja füüsiliste riskitegur tervis probleeme. Need tekivad siis, kui inimese enda ressurssidest ei piisa stressiga toimetulekuks ega sellega harjumiseks (stressi ja leevendustegurite tasakaalustamatus) ning kui puudub piisav taastumine. Kontrollimatu püsiv stress ei ole seetõttu kahjutu, vaid äärmuslikel juhtudel isegi eluohtlik. Tagajärgede hulka kuuluvad: psühholoogilised mõjud:
- Kurnatus, energiapuudus, huvi kaotus, ajendi puudumine, pinge, ärrituvus, agressiivsus, viha, väsimus, rahulolematus.
- Unehäired
- Ebatervislik käitumine: toit, alkohol, joovastavad ained, stimulandid.
- Sotsiaalne isoleeritus
- Burnout
- Madal meeleolu, depressioon (“stressidepressioon”)
- Ärevushäired
- Kroonilise väsimussündroom (CFS)
- Suitsiid
Füüsikalised mõjud:
- Seedetrakti häired, südame-veresoonkonna häired, koronaararterid süda haigus (CHD).
- Lihase- ja seljavalu
- Pingepeavalu, migreen
- Impotentsus
- Põletikuline soolehaigus
- Vormide atoopiline ring
- Fibromüalgia
- Hüpertensioon
- Immuunpuudulikkus, nakkushaigused
- Diabeet
- Enneaegne vananemine
Põhjustab
Stress tekib vastusena nn stressorile ehk stressi tekitavale stressitegurile. Stressi tajumine on väga individuaalne. Stress tekib siis, kui inimesele esitatavad nõuded on suuremad kui tema võime nendega toime tulla ja neid kontrollida. Biokeemiliselt vallandab stressi stress hormoonid adrenaliin ja kortisool, mida eritavad neerupealised.
Diagnoos
Kui stress jõuab tasemele, mis ületab inimese võimeid või kui juba ilmnevad haigusnähud, peaks patsient pöörduma esmatasandi arsti poole. Stressi saab hinnata näiteks küsimustiku abil või laboratoorsete meetoditega (stressitestid).
Mittefarmakoloogiline ravi
- Põhjuste kõrvaldamine
- Toimetulekustrateegiad (toimetulekustrateegiad, stressi juhtimise oskused).
- Lõõgastus tehnikad nagu jooga, lihaste lõdvestus, autogeenne koolitus.
- Ajaplaneerimine, prioriteetide seadmine
- Hea ettevalmistus
- Sotsiaalne tugi (pere, sõbrad)
- Käivitava olukorra selgitamine, vestlused.
- Süstemaatiline probleemide tuvastamine ja lahendamine
- Suurendage vastupidavust, arendage oskusi
- Teadke oma piire, ärge pingutage ennast ja arvestage tema tervisega
- Füüsiline aktiivsus, sport
- Pakkuge piisavat tasakaalu ja lõõgastust
- Tervislik toitumine
Narkomaania ravi
Taimsed ravimid:
- Adaptogeen roosi juur on paljudes riikides heaks kiidetud stressi ja ületöötamise füüsiliste ja vaimsete sümptomite leevendamiseks.
- Muud adaptogeenid: ženšenn, taiga juur.
- Herbal rahustid, nt palderjan, humal, kannatuslill, sidrunipalsam.
- Herbal antidepressandid: Naistepuna.
- Taimsed anksiolüütikumid: Kava (kaubanduseta)
- Taimsed spasmolüütikumid: Butterbur
Rahustid, unerohud:
- Antihistamiinid
Vitamiinid:
- B-vitamiini kompleks
Retseptiravimid:
- Antidepressandid
- Neuroleptikumid
- Beeta-blokaatorid
Alkohol ja muud joovastavad ained ei sobi raviks, kuna need pigem süvenevad kui parandavad probleeme.
