struktuur
. selgroog on sümmeetriline refleksorgan, st jagatud kaheks sarnaseks pooleks (= kahepoolseks) ja erinevalt aju, on suhteliselt originaalse ja lihtsa struktuuriga, mis näeb oma erinevates jaotistes põhimõtteliselt sama välja. Analoogselt selgroolüliga võib selle jagada tuharaks või koktsigeaalseks luuüdiks, mis on endiselt teistel selgroogsetel, on inimestel algeline, st ainult funktsionaalne süsteem on endiselt olemas. Alates selgroog, närvijuurte paarid, seljaaju närve (Nervi spinalales), sirutuge sümmeetriliselt vasakule ja paremale.
Need närvijuured kulgevad mõlemalt poolt ühtlaselt läbi lülidevaheliste aukude (Foramen intervertebralis), mille moodustavad kaks selgroolülide paremal ja vasakul küljel paiknevat selgroolüli. Selles lühikeses osas nimetatakse neid seljaaju närvijuurteks (Radix spinalis), kuna need koosnevad ikkagi esiosast (mootor = lihaste jaoks) ja tagumisest (tundlik = sensatsiooniks) osast.
- Emakakaela või emakakaela luuüdi (1.-7. Kaelalüli tasandil)
- Rindkere või rindkere luuüdi (1.-12. Rindkere selgroolüli tasemel)
- Nimme- või nimmeosa (1. - 5. nimmelüli tasemel)
- Rist või sakraalne medulla (ristluu tasandil)
- Ristprotsess
- Väljuv närv (seljaaju närv)
- Selgroolüli keha
- Spinniline protsess
- Selgroog
Alles pärast selgroolülide vaheliste aukude lahkumist ühendavad kaks juurosa tegeliku seljaaju närvi, mis liigub keha perifeeriasse. Seega on selgroo juur nii kahe põhimõtteliselt erineva kvaliteedi kui ka kahe erineva juhtimissuuna juhtimiskeskus: väljastpoolt tajutav sisend suunatakse perifeeriast keskosasse närvisüsteem (selgroog ja aju) - ja kutsub samal ajal liikuma keskelt närvisüsteem lihastesse, perifeeriasse. Need kaks omadust (motoorne ja sensoorne osa) jäävad loomulikult närvi sisse, neid lihtsalt ei saa enam üksteisest eristada ja need kulgevad ühise “kaablina”. Kuna nad on elektriliselt eraldatud rasvade närvituppidest (müeliinikestad), ei takista nad üksteist.
