struktuur
. aju jaguneb mitmeks ajuosaks: Kuulub ajutüvele: aju ots ja diensephalon moodustavad koos eelkäija (prosencephalon), esimene koosneb ajukoorest, basaalganglionid ja Limbiline süsteem. Viimane hõlmab struktuure nägemiskühm, epi-, sub- ja hüpotalamuse samuti metataalamus. The aju aju varre jaguneb keskaju, järaju ja pikendatud medulla.
Keskaju koosneb neljast küngaplaadist (tectum), keskaju ajukattest (tegmentum) ja aju reitest (crura cerebri). Järelaju sisaldab väikepea (väikeaju) ja sild (pons). Teise võimalusena võib sild, väikepea ja pikendatud medulla võib kokku võtta ka rombina aju (rombencephalon).
Kui aju on terve, siis lõpuaju, väikepea tagaküljel ja allpool asuvad aju on nähtavad väljastpoolt. Silmatorkava keskmise vao abil jaguneb otsaju pikisuunas kaheks võrdseks osaks, ajupoolkeradeks. Asukoha poolest on otsaju ja dientsephalon eesmises ja keskmises koljuossa, ajutüve - eriti väikeaju - aga tagumises lohus.
Medulla piklik kui aju struktuur jätkub sujuvalt selgroog. Sees piirab aju ruume, mis on täidetud tserebrospinaalvedelikuga ja moodustavad sidusa vatsakeste süsteemi. Nende ülesanne on kaitsta aju vibratsioonide eest.
- Lõppaju = telentsefaloon
- Interbrain = dientsephalon
- Ajutüvi = Truncus encephali
- Keskaju = Mesencephalon
- Järelaju = Metencephalon sillalt (Pons) ja väikeajust
- Laiendatud medulla = piklik medulla
Aju verevarustus
. veri aju pakkumise võib jagada esi- ja tagaringluseks. Aju eesmist vereringet toidavad parem ja vasak unearter. Sisemine unearter (Arteria carotis interna) hargneb nendest kahest arterist, mis omakorda varustab kahte laevad mis viivad ajju: Arteria cerebri anterior (eesmine ajuarter) ja Arteria cerebri media (keskmine ajuarter).
Need laevad varustada külgmist osa (eesmine ajuosa) tuiksoon) ja ajupoolkera keskosa (tagumine ajuarter). Kõik laevad aju tarnivad eksisteerivad kahes versioonis, kuna need asuvad nii keha vasakul kui ka paremal küljel. Aju tagumise vereringe moodustavad kaks selgroogarteri (Arteria vertebralis), mis ühinevad, moodustades paarimata basilaari tuiksoon (Arteria basilaris).
Selle käigus ajju, see tuiksoon annab aju varre tarnimiseks mitu haru ja lõpeb lõpuks aju tagumise arterina (Arteria cerebri posterior), mis varustab otsaju aju tagumisi osi ja osaliselt ka dientsephaloni veri. Need aju sooned on samuti kahekordistunud, välja arvatud basilaararter, mis eksisteerib ainult üks kord. Kolme ajuarteri vahel on koherentne veresoonte süsteem, Circulus arteriosus cerebri Willisii (“arteriaalne aju vereringe Willisi”).
Sellist süsteemi nimetatakse nende omavaheliste seoste tõttu anastomoosisüsteemiks (anastomoos = võrgulaadne veresoonte ühendus). Ajukoor on arengu ajaloo poolest aju uusim osa. Just siin on keerulised protsessid, näiteks: töötlemine, sobitamine muu teabega ja reageerimine neile aistingutele sihipärase reageerimisega (motoorsed keskused).
Muud funktsioonid, näiteks mälu, mõtlemine, õppimine ja isegi emotsioonid on kõik aju funktsioonid. Sügavamad osad peaaju, nn peaaju tuumad, on olulised motoorsete ja sensoorsete stiimulite lülituskohad. Mõnes mõttes nad "kanaliseerivad" teavet perifeeriast ja teistest ajukeskustest ning suunavad selle ajukooresse.
- Keel
- Mootoriprotsessid
- Diferentseeritud anduritehnoloogia (kompimis-, rõhutunnetus-, valu…) Ja
- Sensoorsed aistingud
Dientsephalon vastutab keha hormonaalse regulatsiooni eest, oluliste autonoomsete protsesside (teadvustamata funktsioonide) eest ning on ühtlasi ka keskkonnast tulenevate stiimulite jaotuskilbiks, mille ajukoor kutsub teadvusse („värav teadvusesse”). Hormoonid reguleerida mitmesuguseid kehas toimuvaid protsesse, näiteks ainevahetust, kasvu ja paljunemist. Peamine hormooni reguleeriv süsteem on hüpotalamusehüpofüüsi telg. See telg vastutab selle eest, et olulised kasvu- ja paljunemisimpulsid jõuaksid kehasse, kus need saaksid mõju avaldada. Olulised esindajad on siin kilpnäärmehormoon, kasvuhormoon ja sugu hormoonid. Dientsephalon reguleerib ka meie biorütmi, söömis- ja joomiskäitumist (nälg ja janu) ning seksuaalsust.
