Tüsistused
Tüsistused on väga haruldased ja koosnevad püsivast kroonilisest põletikust liigesed või aju põletik mis algab palju hiljem, mida nimetatakse progressiivseks punetised panentsefaliit, punetiste viiruse põhjustatud aju põletik, mis mõjutab kogu aju. Kui rase naine haigestub punetised mis ei ole punetiste viiruse (S. immuunsüsteemi) suhtes immuunne, on sündimata lapse nakatumise oht sõltuvalt raseduse etapist erinev:
Prognoos ja kulg
punetiste on tavaliselt kerge, tüsistusteta lastel, noorukitel ja täiskasvanutel. Kontsataalse punetistega lapse prognoos on halb ja selle arengut kahjustavad selle põhjustatud elundikahjustused.
Profülaktika
Punetiste profülaktika (ennetamine) on üliolulise tähtsusega, sest vaktsineerimine punetiste vastu suudab tõhusalt ennetada sündimata lapse tüsistusi ja kahjustusi. Kõiki lapsi, nii poisse kui tüdrukuid, tuleks punetiste vastu kaks korda vaktsineerida, kuna poisid on haiguse kandjad ja võivad nakatada tüdrukuid ja naisi. Punetiste vastu vaktsineerimine on soovitatav alates 15. elukuust ja teine vaktsineerimine võib järgneda esimesele nelja nädala tagant.
Soovitatav on vaktsineerida samaaegselt kombineeritud vaktsiiniga leetrid, mumps ja punetised, iga vaktsineerimise saab teha ka eraldi. Punetiste viiruse vastane vaktsiin on nn elusvaktsiin: selle tootmise ajal punetiste mõju viirused on nõrgenenud ja nende paljunemisvõime kõrvaldatud. Keha kokkupuutel nõrgenenud viirusvormiga toimub organismi vastus immuunsüsteemi, mille kaudu vaktsineeritud inimene muutub viirused, st uuenenud kokkupuutel viirusega seda haigust ei esine.
Vaktsineerimise efektiivsus on kõrge, 95% kõigist vaktsineeritud isikutest on punetiste viirusnakkuse suhtes immuunsed. Vaktsineerimiskaitse kestab 15-30 aastat. 5-10% vaktsineeritutest vaktsineerimisreaktsioon kujul palavik ja 5–7 päeva jooksul võib tekkida väike täpiline lööve. Samuti on võimalik vaktsineerimine täiskasvanueas, mille puhul on naistele kaks nõuet: Ei tohi olla rasedus vaktsineerimise ajal tuleb rasedus välistada vaktsineerimisele järgnevas kahes tsüklis, kuna vaktsineerimine kahjustab sündimata last.
Fertiilses eas naised tuleks immuniseerida punetiste vastu ja kui vaktsineerimine ei paku kaitset, on oluline tagada, et vaktsineerimine seda enne rasedus. Täiskasvanud võivad seda kogeda liigesevalu pärast punetiste vaktsineerimist. Punetisevaktsiiniga ei tohi vaktsineerida järgmisi isikuid: Inimesed, kes võtavad immuunvastust pärssivaid ravimeid (= immunosupressiivne ravi); nõrga inimesega immuunsüsteemi (nt AIDS); kanamuna valguallergia korral, kuna vaktsiin sisaldab selliseid kanamuna valgu ja rasedate naiste komponente.
Kõik selle sarja artiklid:
