Sünonüüm
Meentsphalon
Määratlus
Tagumine aju on osa tsentraalsest närvisüsteem. See kuulub aju ja see määratakse siin rombilisele ajule (rhombencephalon), mille hulka kuulub ka piklikaju (pikendatud medulla). Pons (sild) ja Cerebellum (väikeaju) kuuluvad aju.
. väikepea mängib programmis suurt rolli kooskõlastamine liigutusi. Ponsi läbivad arvukad närvikiud, mis kulgevad aju perifeersesse või perifeersest ajju. Lisaks mõned aju närve siin on oma väljumiskoht.
Bridge
PonsDer Pons piirneb piklikuliga allapoole (kaudaalselt) ja kuulub ajutüvesse. Kraniaalselt sulandub see keskajusse (mesencephalon). Silla võib jagada kaheks osaks: eesmine (ventraalne) alus (pars basilaris pontis) ja tagumine (seljaosa) kapuuts (tegmentum).
Tagumise poole moodustavad ponnid koos pikliku südamikuga rombikujulise süvendi aluse. Siin asub neljas vatsake, üks paljudest aju piirkonnas tserebrospinaalvedelikuga (likööriga) täidetud õõnsustest. Ponide ventraalset osa saab ülejäänud aju varrest hõlpsasti eristada, kuna närvikiud jooksevad siin põiki ja moodustavad seega mõlemal küljel ristpunnid, mis on üksteisest eraldatud keskel oleva sälguga.
Selles sälgis jookseb oluline tuiksoon aju tagumise osa - arteria basilaris - varustamiseks, mis tuleneb kahe arterio vertrebales'i liitumisest. Arvukalt närvikiud teed kulgevad läbi ponside. Need, mis kulgevad ajukoorest perifeeriasse, näiteks püramiidtrakt, mis on vabatahtliku liikumise jaoks kõige olulisem närvitrakt, ja närvitraktid, mis kulgevad perifeeriast ajukooresse, näiteks traktus spinothalamicus lateralis.
See on osa eesmisest ajukoorest ja edastab peamiselt teavet selle kohta valu ja temperatuur (kokku protopaatilise infona) perifeersest keskosani. Pons sisaldab ka arvukalt närvirakk tuumad, tuumade tipud. Muuhulgas lülitatakse neis ajukoorest tulevad püramiidtrakti kiud (kortikopontiini kiud) ja edastatakse seejärel omamoodi koopiana väikepea (pontotserebellaarsed kiud).
See aitab väikeaju teavitada liikumise kohta käivast informatsioonist, mis saadetakse näo, pagasiruumi, käte ja jalgade lihastele. Seejärel mängib väikeaju täpset rolli kooskõlastamine ja peenmotoorikat. Seega keerleb suur osa silla ülesannetest motoorika ümber.
Edasi (dorsaalselt) sillas on retikulaarse formaadi osad. See on närvirakk tuumad ja kiud, mis läbivad kogu ajutüve ja millel on muu hulgas keskne roll vereringe ja hingamise reguleerimisel. 4 12-st aju närvid väljumiskoht on silla piirkonnas.
5. kraniaalnärv, kolmiknärv, ilmub mõlemale poole silda. See vastutab närimislihaste innervatsiooni ja tundlikkuse eest näopiirkonnas. Sarvkesta innerveerib ka tundlikult kolmiknärvja on seetõttu osa reflekskaarest silmalau sulgemisrefleks (sarvkesta refleks).
Kuues kraniaalnärv, abducensi närv, on ainus kraniaalnärv, mis väljub ajutüve tagumisest osast. See vastutab ühe kuuest silmalihase varustamise eest. Seitsmes kraniaalnärv, näonärv, ilmub väikeaju silla nurkehk väikeaju ja silla vahelisel alal.
Muu hulgas mängib see olulist rolli näoilmes ja maitse. Samuti väljub kaheksas kraniaalnärv, nervus vestibulocochlearis väikeaju silla nurk; see on kuulmise ja tunnetuse jaoks hädavajalik tasakaal. Pons on kahjustatud nn lukustatud sündroom.
Põhjus on tavaliselt a tromboos, st a veri tromb, basilaris tuiksoon. See viib silla infarktini, hapnikuvarustus poonide osas on jäädavalt katkenud, nii et see osa on funktsionaalne. Mõjutatud patsiendid on ärkvel ja tajuvad oma ümbrust pilveta, kuid nad ei ole enam võimelised liikuma ega rääkima, sest närvikiud, mis võimaldavad selle läbida poni, mis ei ole enam funktsionaalne tromboos. Asjaomaste patsientide ainus suhtlusvõime välismaailmaga on vertikaalsed silmaliigutused.
