M. iliopsoase kitsenemine
A lindiside kasutatakse spordimeditsiinis, ortopeedias ja õnnetusoperatsioonides nii ennetamiseks kui ka raviks. See on funktsionaalne side, mis ei kinnista vigastatud või ohustatud sidemeid täielikult, liigesed lihaseid, vaid hoiab ära soovimatud liigutused. Mõju põhineb muu hulgas sellel, et kõik tekkivad jõud kanduvad üle krohv, leevendades sellega koormust liigesed, näiteks. Seda nimetatakse suurendamiseks.
Lisaks a lindiside võib parandada keha funktsioonide tajumist (propriotseptsioon), vähendavad turset (kokkusurumist) ja omavad lõppkokkuvõttes lahutavat toimet. Tavaliselt kasutatakse lindil sidemeid liigesed jäsemete (käte ja jalgade) lihased. Põhimõtteliselt saab neid aga rakendada ka keha pagasiruumi, näiteks selgroole.
Kas lihase iliopsoas on mõttekas teipida, on küsitav. See on keha sügavuses paiknev lihas, mida on isegi füsioteraapias väga raske palpeerida (tunda). Kuid regulaarselt leitakse lihase Iliopsoas teibisidemeid või nn kinesioteippe. Nad kulgevad diagonaalselt kints puusa välimisse ossa.
Iliopsoaside bursiit
Musculus Ilipspoase kõõluse piirkonnas on suur bursa, Bursa Iliopectinea. See bursa piirneb ka puusaluu (Eminentia iliopectinea). Bursa põletikku nimetatakse bursiit.
Rangelt võttes ei saa rääkida bursiit iliopsoas, kuna see pole lihasepõletik. Bursae aitab liigestes survet ümber jaotada ja hõõrdumist vähendada. Selle bursa põletik viib valu puusapiirkonnas, mis suureneb, kui iliopsoas on stressis.
Kuna bursa asub lihase kõõluse lähedal, on põletikuline bursa alati lihase venitamisel ärritunud. Bursiit ravitakse esialgu konservatiivselt. Esimesel perioodil tuleks vältida pingutusi ja sporti.
Jahutuskompressid (nt alkoholiga) on osutunud tõhusaks ja leevendavad sümptomeid. Lisaks põletikuvastased mittesteroidsed reumavastased ravimid nagu ibuprofeen or diklofenak kasutatakse ka sel juhul. Sellegipoolest tuleks puusa ettevaatlikult liigutada ja venitada.
Ükski liikumine ei vii ainult liigeste jäigastumiseni ja see oleks väga kahjulik. Kui bursiidi põhjus on bakteriaalne, antibiootikumid nagu tsiprofloksatsiin ja güraasi inhibiitorid. Kui konservatiivsed meetmed ei näita mingit edu, ravitakse bursat kirurgiliselt.
Vaagna lihasena määratakse M. iliopsoas puusa sisemiste lihaste rühma. Anatoomiliselt asub M. iliopsoas nn retroperitoneaalses ruumis, rasvases sidekoe kõhupiirkonna tagumise seina ja kõhukelme. Põhimõtteliselt pole iliopsoaslihas ainult üks lihas.
M. iliopsoasena tuntud lihas koosneb pigem suurtest lihastest psoas major, lihastest iliacus ja väikestest psoas minor lihastest. Lisaks jaguneb suur psoas major lihas veel pindmiseks ja sügavalt lamavaks kihiks. M. iliopsoasi üksikud komponendid erinevad peamiselt päritolu poolest.
Pealiskaudsed osad musculus psoas suuremad pärinevad kaheteistkümnenda alalt rindkere selgroolüli ja neli esimest nimmelüli. Iliopsoaslihase selle osa sügav kiht pärineb aga ülemiste nimmelülide põikprotsessidest. Niudeluulihas pärineb eelkõige vaagna nn niudeluust (niudeluuluudest).
Alustades päritolust, läbivad iliopsoaslihase mõlemad osad külgsuunas asetseva Lacuna musculorum'i ja sisestatakse kints luu (trochanter minor). Iliopsoaslihase närviline innervatsioon toimub nimmelüli (plexus lumbalis) närvipõimiku erinevate harude kaudu. Niinimetatud "iliopsoasi sündroom”(Sünonüüm: psoasi sündroom) on selle lihase piirkonnas üks levinumaid haigusi.
Valu puusa esiosas põhjustatud liigsest venitus on üks tüüpilisi sümptomeid iliopsoasi sündroom. Lisaks kurdavad haigestunud patsiendid sageli valu nimmepiirkonnas alakõhus ja reites. Suur M. iliopsoas toimib üldiselt kõhu- ja tuharalihaste antagonistina.
Iliopsoaslihase põhiülesanne on selles kontekstis puusaliiges. Samuti täidab see olulist funktsiooni ülakeha sirutamisel lamavas asendis. Iliopsoasi lihase sooritatud liikumist saab võrrelda palli viskamisega jalgpalli. Veel üks M. iliopsoase oluline funktsioon selgub kõndimisprotsessi vaadates.
Mõlemad millal jooksmine ja kõndides, samuti hüppamisel on iliopsoas M. liikumiseks jalg edasi, üles ja välja. Iliopsoaslihase võimaliku haigusega seotud rikke saab vähemalt osaliselt kompenseerida teiste lihasrühmade sihipärase treenimisega. Selle funktsioon paindelihasena puusaliiges saab üle võtta näiteks kints-riba pinguti (Musculus tensor fasciae latae), sirge reielihas (Musculus quadrizeps femoris) ja rätsepalihas (M. sartorius).
Vananemise käigus lühenevad iliopsoaslihase lihaskiud paljudel inimestel tohutult. Selle struktuurimuutuse tulemuseks on selle funktsiooni vanusega seotud piirangud. Sel põhjusel kannatavad paljud vanemad inimesed kõndimisel probleemide all.
Pealegi põhjustab iliopsoaslihase suurenev lühenemine trepist ronimisel sageli probleeme. Kui noorematel patsientidel esineb tõsiseid liikumispiiranguid puusapiirkonnas, võib see olla esimene märk nn esinemise kohta iliopsoasi sündroom. Haigestunud patsiendid kannatavad tavaliselt tugeva valu all, mis paikneb peamiselt puusa esiosas, nimmepiirkonnas ja reites.
Veelgi enam, see iliopsoaslihase patoloogiline ülekoormus avaldub sageli lihase funktsiooni ägeda piiramisena. Iliopsoasi sündroomi all kannatavatel patsientidel on raskusi kõndimisega, jooksmine ja hüpped. Lisaks võime puusaliiges painutamine on sageli tohutult piiratud.
Enamasti on selle haiguse põhjuseks ülekoormus või valed liikumisjärjestused. Sel põhjusel saab M. iliopsoasi funktsiooni pikka aega säilitada sihipärase soojenduskoolituse abil intensiivse venitus. Lisaks tuleks iliopsoaslihase stressiperioodid regulaarselt asendada puhkuse ja lõõgastus faasid.
Kõik selle sarja artiklid:
