Kaariese ravi varases staadiumis
Varajases staadiumis kaariese puhul on muutused vaid hammaste pinnal, auku pole veel tekkinud. Nii varases staadiumis pole hambaarsti ravi tingimata vajalik. Võite proovida, kas saate kaariese ise eemaldada.
Selleks tuleks esiteks tarbida võimalikult vähe suhkrurikkaid toite ja jooke. Kui sirutad käe sageli šokolaadi, pudingi, jäätise, maiustuste, karastusjookide jms järele, siis suurendad ohtu, et kaaries levib edasi. Ettevaatust: Lisaks tavalisele kodusuhkrule (sahharoosile) võib hambaid kahjustada ka fruktoos, mida leidub eelkõige puuviljades ja küpsetistes, aga ka köögiviljades.
Teiseks hõlmab kaariese ravi (nagu ka kaariese ennetamine) põhjalikku suuhügieeni. Kõige parem on hambaid pesta pärast iga sööki. Kui see pole võimalik, võite närida nätsu (ilma lisatud suhkruta, kuid ksülitooliga). See taastab vähemalt pH väärtuse suus ja stimuleerib sülje väljavoolu (toidujäägid eemaldatakse seega hammastelt kergemini).
Algava kaariese ravimiseks tuleks lisaks regulaarselt läbi viia professionaalseid fluorimise meetmeid. Selleks eemaldab hambaarst kõigepealt hammastele kogunenud hambakatu. Seejärel kantakse kahjustatud piirkondadele fluoriidlakk. Mõnel juhul viiakse läbi ka antibakteriaalne ravi. Selleks on ette nähtud spetsiaalsed loputuslahused või -geelid, mis vähendavad bakterite hulka suus.
Pärast seda kaarieseravi peaks hambaarst regulaarselt kontrollis käima, et edasisel arengul silma peal hoida. Parimal juhul on kaariese nende meetmetega peatatud ja varem lagunenud mineraalid asendatakse aja jooksul sülje komponentidega. Samas on samavõrra võimalik kaariese progresseerumine.
Kaariese ravi kaugelearenenud staadiumis
Enamasti kasutatakse külvikut. Tundlike hammaste puhul tehakse see kaarieseravi kohaliku tuimestuse all. Puurimise käigus eemaldab hambaarst hävinud hambaaine. Seejärel puhastab ta puuritud augu ja sulgeb selle täidisega, mis suletakse väljastpoolt hermeetikuga.
Kui suur osa hambaainest on juba kadunud, taastatakse hamba kuju väljastpoolt. Šabloonina kasutatakse nn maatrikseid, et taastada võimalikult palju hamba loomulikku kuju ja vältida närimisraskusi hamba vastaspoolega.
Kui kaaries asub hambanärvile väga lähedal, on vajalik eriteraapia. Kui närvikude on juba kahjustatud, tuleb seda kaitsta juuretäidisega. Sel eesmärgil täidetakse hambaluu kaltsiumhüdroksiidi sisaldava ainega. Selle eesmärk on stimuleerida hambaluu uut ainet moodustama. Alles siis saab toimuda tavaline hammaste täitmine.
Juurekanali ravi
Püsiva hea tulemuse saavutamiseks tuleb bakterid ja surnud kude juurekanalist täielikult eemaldada. Hiljem suletakse kanal tihedalt täitematerjaliga.
Juureravi saab teha elavale, põletikulisele või juba surnud hambanärvile.
Kaariese ravi: täidised
Põhimõtteliselt on kaarieseravi puhul saadaval erinevaid materjale hammaste täidiseks (täpsema info üksikute täidismaterjalide kohta leiate altpoolt):
- Keraamika
- Plastid (kompomer/komposiit)
- Metallisulamid (nt kuld)
- sulam
Milline täidis teie puhul sobib, sõltub erinevatest teguritest. Ühest küljest on erinevatel materjalidel erinevad omadused (kasutusiga) ja need sobivad erinevate hambaprobleemide korral. Viimaseks, kuid mitte vähem oluliseks, erinevad ka kulud olenevalt täitematerjalist. Ja mitte kõigi täidiste eest ei maksa haigekassa kinni (nt kuldvasara täidis).
Eelpool mainitud täidised kuuluvad kõik nn plasttäidiste hulka. See tähendab, et need asetatakse hambasse vedelas olekus ja suudavad seega täpselt kohanduda puuritud auguga enne nende paranemist.
Alternatiivina on olemas ka inlay täidised (nn inlay). Need valmistatakse laboris eelnevalt valatud hambaaugu mudelist. Inlay täidised on väga kallid ja seetõttu on neil kaariese ravis vähe tähtsust.
Kaariese ravi komposiidiga
Komposiit on kunstlikult toodetud materjal, mis koosneb umbes 80 protsendist ränidioksiidi soolast ja umbes 20 protsendist plastist. See on mõõtmetelt väga stabiilne ja äärmiselt vastupidav. Lisaks sobib see olenevalt pealekandmisskeemist väga hästi loomuliku hambavärviga. Väiksemate kaariesekahjustuste korral piisab sageli augu ettevalmistamisest, ühe sammuga komposiidi pealekandmisest ja spetsiaalse valgustiga kõvendamisest.
Kaariese ravi kompomeeri ja klaasionomeertsemendiga
Kaariese ravi amalgaamiga
Kaariese ravi amalgaamiga on laialt levinud, kuid mõnikord vastuoluline. See on metallisegu hõbedast, vasest ja tinast ning mürgisest elavhõbedast. Viimane on nendes hambatäidistes kristalliseerunud (st tahkel kujul) seotud ja on seetõttu kahjutu. Siiski ei saa välistada, et selle jäljed võivad lahustuda ja seejärel vabalt suuõõnes esineda – eriti kui täidised vajavad väljavahetamist või töötlemist.
Sellegipoolest on amalgaam hambatäidisena endiselt lubatud. Elavhõbeda tarbimine amalgaami sisaldavatest hambatäidistest on hinnanguliselt sama suur kui elavhõbeda tarbimine toidust. Ja seda kogust peetakse rahvusvaheliste standardite järgi kahjutuks. Elavhõbedat sisaldavate täidiste kasutamine on piiratud ainult lastel ning rasedatel ja imetavatel naistel.
Kaariese ravi: Kuldhaamriga täidis
Uuemad kaariese ravi meetodid
Kas kaariest on võimalik ravida ilma puurimiseta? Jah, lasertehnoloogia abil. Kaariese bakterid eemaldatakse laserkiirte abil. Selle meetodi eeliseks on see, et see on vähem valus kui puurimine. Laseriga kaarieseravi maksumust aga kohustuslik ravikindlustus ei kata.
Teine uus kaarieseravi meetod ilma puurimiseta, mida hambaarstid juba kasutavad, on plastikuga infiltratsioon (nimetatakse ka Icon-meetodiks). Selle meetodi puhul ei puurita hambas olevat auku välja, vaid täidetakse väljastpoolt plastikuga. Bakterid on seega praktiliselt suletud ja muudetud kahjutuks.
Pärast kaariese ravi
Hambavalu kaks kuni kolm päeva pärast kaarieseravi on seega tavaliselt normaalne. Kui aga valu pärast ei taandu, tuleks uuesti hambaarsti külastada. Valu vastu aitavad jahutavad ja/või valuvaigistavad ravimid. Viimase puhul kehtib: Valuvaigisteid ei tohi võtta kauem kui kolm päeva pärast kaarieseravi – vastasel juhul hambaarsti juurde!
Kas olete oma kaariest ravinud ja tunnete end nüüd turvaliselt? Valesti arvatud – ühekordne kaarieseravi ei kaitse kaariese kordumise eest. Seetõttu tuleks pärast täpselt järgida hambaarsti soovitusi ning pöörata tähelepanu hoolikale suuhügieenile ja hambasõbralikule toitumisele – eriti kaarieseravi järgsel algperioodil, aga ka pikemas perspektiivis.