Määratlus
Jõudes une ajal võivad tekkida raskused kukkumisel ja magama jäämisel, kuid patsiendid ise ei märka seda sageli. Neid iseloomustavad lihtsad, enamasti korduvad liikumise mustrid une ajal, mille tulemuseks on korduv ärkamine ja une taastumisfunktsiooni vähendamine. Parasomniad on nähtused, mis tekivad une ajal. Need ei mõjuta une kvaliteeti ega une taastavat funktsiooni. See vorm unehäired on tegevus, mida inimene teeb öösel unest (nt tõmblemine).
Põhjustab
Unehäirete suurel hulgal võib olla palju erinevaid põhjuseid. Füüsiline ja vaimne tasakaalutus on kaks võimalikku põhjust, kuid sageli ei saa põhjuslikku probleemi tuvastada. Kuna palju unehäireid esineb vähemal määral ka muidu kaebusteta magavate isikute puhul, võib eeldada, et selline häire, kuni see ei muutu koormuseks, on looduslikult esinev nähtus.
Eriti lihastõmblused uinumisel ei ole enamikul juhtudel ohtlikud. The aju peab iga päev töötlema tohutul hulgal stiimuleid. Ta teeb seda pärssivate ja aktiveerivate struktuuride koosmõju kaudu.
Uinumise faasis võib juhtuda, et inhibeerivad struktuurid on juba suletud, nagu arvutis, samal ajal kui muud aju on endiselt aktiivsed ja saadavad liikumissignaale. Magneesium mõjutab signaalide edastamist närvi ja lihase vahel. Puudujääk võib vallandada lihastõmblused, eriti pindmiste lihasrühmade käes ja jalgades.
Muud põhjustavad tegurid võivad olla krambihäired aju, nn epilepsia, aga ka luu- ja lihaskonna haigused või keha närvistruktuurid. Psühholoogilised vallandajad nagu depressioon or ärevushäired tuleks ka selgitada. Sageli ei saa häiret taandada ühele põhjusele, vaid see on mitme teguri koosmõju tulemus.
Eluviis, eriti ebapiisav liikumine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimine, samuti keskkonnastress või ravimite kõrvaltoimed võivad samuti mõjutada unehäired. Kofeiin tarbimist või ebaregulaarset magamisharjumust ei tohiks samuti võimalike põhjustena tähelepanuta jätta. Unega seotud rütmilise liikumise häired esinevad peamiselt aastal lapsepõlv ning on sageli seotud keskkonnaga stressitegurid (näiteks vaidlused vanematega, probleemid koolis) või meditsiiniliselt olulised häired lapse areng (nagu näiteks autism või hilinenud vaimne areng).
Esimesel juhul võib häire paraneda spontaanselt. Alkoholil võib olla närvitraktidele, eriti ajus, hävitav mõju. See võib põhjustada nii tuimust ja surinat kui ka kõnnakuhäireid, kuid võib vallandada ka lihaseid krambid ja nõrkus.
Aju kontrollib lihaste liikumist, saates või blokeerides närvisignaale messenger-ainete kaudu. Alkoholil on positiivne mõju ajus esinevatele pärssivatele messenger-ainetele ja negatiivne mõju nende aktiveerimisele. Seega on alkoholil esialgu krampe vältiv toime, kuna see blokeerib aktiveerivad signaalid, kuid suurendab samal ajal erutuvust messenger-ainete aktiveerimiseks.
Seda seetõttu, et keha reageerib signaalidele tundlikumalt, kui ta neid vähem tajub. Seda saab hästi tõestada isekatsetusega: lähed pimedasse ruumi ja proovid millegi äratundmiseks harjuda sealsete valgustingimustega. Kui valgus ootamatult sisse lülitatakse, ujutatakse aju automaatselt üle stiimulitega ja kõigepealt peate oma silmad sulgema.
Kui alkoholitase nüüd langeb, aktiveerib suurenenud erutuvus aju närvirakke, mis käivitavad krambid lihastes. Seda nähtust nimetatakse tagasilöögiks epilepsia ja see võib ilmneda tundidest päevadeni pärast tegelikku tarbimist. Alkohol on ka diureetikum, kuna see blokeerib ajus toimeaine, mis peaks tavaliselt piirama vee eritumist neerude kaudu.
Suurenenud voolu tõttu kaotab keha lisaks veele ka olulise veri soolad või elektrolüüdidNagu kaalium, naatrium ja magneesium. Neid aineid leidub erinevates kontsentratsioonides veri ja keharakkudes ning mõjutada ja säilitada olulisi keha funktsioone.Magneesium eriti võib põhjustada lihaseid krambid defitsiidi korral, kuna see mõjutab närvi ja lihase ülekannet. See blokeerib lihaseid aktiveerivaid aineid, nii et defitsiit põhjustab lihasraku püsiva pinge.
Puudus naatrium võib põhjustada ka lihastõmblusi ja raskematel juhtudel isegi krampe. Naatrium on aine, mis on oluline stiimulite edasikandumiseks kehas, eriti kehas süda, kus see mõjutab elektrikella ülekannet lihasrakkudesse. Kui tasakaal naatriumi puudus häirib, lihases saab ergastust kergemini käivitada ja lihas krampi.
Samuti ei tohiks alahinnata alkoholi tarvitamise negatiivseid mõjusid unele. Näiteks kaovad keha taastumiseks olulised REM-faasid pindmise une kasuks. See võib põhjustada sümptomite halvenemist.
Kesknärvisüsteemi, näiteks aju mõjutavad joovastavad ravimid võivad alati põhjustada unehäireid. Aines sisalduvad ained ecstasynäiteks amfetamiinidega sarnase keemilise ehitusega (st neil on sarnane toime), võivad mõjutada ajus sisalduvate ainete taset ja vallandada muu hulgas lihastõmblused. Närvirakud on omavahel ühendatud lülituspunktide kaudu, nn sünapside.
Messenger-ainete abil saab ergastusi edasi anda ühest närvirakk järgmisele. Pärast nende vabastamist võtab nad uuesti üles närvirakk, kuna organismile meeldib säästa ja ta ei soovi messenger-aineid uuesti ja uuesti paljundada. Amfetamiinidel ja sarnastel ainetel on närviimpulsside ülekande kohas kasutatud ainete tagasiimendumist pärssiv toime.
Selle tulemusena närvirakk, kui ta soovib signaali edastada, peab pidevalt tootma uusi messenger-aineid, mis kogunevad edastuskohta ja intensiivistavad efekti. Siin on otsustav sõnumitooja serotoniini: välditakse selle imendumist närvirakku, mis pikendab selle efektiivsust. Rohkem ja rohkem serotoniini molekulid akumuleeruvad sünaptiline lõhe (vt pilti), ergastus kestab kauem ja inimene tunneb end õnnelikumana.
Tüüpiline efekt on eufooria, nagu serotoniini avaldab positiivset mõju meeleolule. Kui efektiivse serotoniini kontsentratsioon ületab teatud piiri, võib see muutuda ohtlikuks. Nn serotoniini sündroom areneb, mis väljendub suurenenud tungis liikuda, lihaste tõmblemine ja värisemine, segasus või rahutus, südamepekslemine, kõrge vererõhk, suurenenud refleks ja suurenenud higistamine.
Ei tohi alahinnata ka koostoimet teatud ravimiseks kasutatavate ravimitega depressioon (kuna serotoniin mõjutab meeleolu), ja nn MAO inhibiitorid. MAO inhibiitorid vältida serotoniini ja sarnaste ainete lagunemist ning võib seetõttu omada ülalkirjeldatud sarnaseid toimeid. kokaiin mõjutab sarnaselt ka aju naudingukeskust ning võib seetõttu põhjustada ka unehäireid ja lihaskrampe. Joovastavad ravimid võivad põhjustada lihasvärinaid, eriti võõrutamise ajal. Magamise ajal on järgmised krambid, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool:
- Rahutute jalgade sündroom
- Perioodilised liikumised une ajal
- Öised vasikakrambid
- Unega seotud hammaste lihvimine
- Unega seotud rütmilise liikumise häired
