Kuidas venitada? | Venitamine

Kuidas venitada?

Tehnilises kirjanduses on kirjeldatud suurt hulka pikendusmeetodeid, millel on palju sarnasusi, kuid ka palju erinevusi. Sageli määratakse samade jaoks erinevad rakendusparameetrid, näiteks hoidmisaeg, korduste arv või sagedus venitus meetod. Uuringutulemusi on samuti raske võrrelda, kuna need erinevad metoodiliselt testitavate inimeste arvu ja valiku, mõõtmistulemuste hindamise ja uuringu kestuse poolest.

Üldised reeglid venitus: Ettevalmistavad meetmed nagu venitatavate lihaste aktiivne soojendamine ja / või passiivne soojendamine parandavad subjektiivset venitustaluvust ja lihaste pikkuse kasvu. Vigastuste oht on väiksem. Venita ainult kergesti talutava piirini valu künnis.

On vigastuste oht. Iga venitus tuleb sooritada aeglaselt ja kontrollitult. Vastasel juhul on lihaste spindlite (lihastes olevad tunnetajad, mis mõõdavad lihase olekut) ergastus venitus) käivitab lihase enda refleksi, mis takistab lihase pikenemist.

Lisaks on lühikese kiire venitamise korral vigastuste oht. Venitamise ajal peab hingeõhk jätkama rahulikult ja ühtlaselt, mitte hoidma hinge kinni, kui lihas üles tõuseb, väljahingamine toetab lõõgastus Eristatakse enda ja välimist venitust. Enese venitamise ajal teostab harjutaja venitamist iseseisvalt.

Väliseks venitamiseks kutsutakse abiline või abivahend. Abistaja peaks olema väga tundlik ja peab harjutust sooritava isikuga hästi koordineerima. Vastasel juhul on vigastuste oht suurem välise venitamise korral.

On staatilisi ja dünaamilisi venitusmeetodeid. Kõiki venitustehnikaid saab läbi viia patsiendi enda või kolmanda isiku venitusmeetodil ning neid saab vaheldumisi omavahel kombineerida. See treenib üldist (kõigi liikumisjärjestuses osalevate lihaste optimaalset interaktsiooni) ja intramuskulaarset (närvi ja lihase vastastikmõju liikumisjärjestuse ajal) kooskõlastamine.

  • Ettevalmistavad meetmed, nagu venitatavate lihaste aktiivne soojendamine ja / või passiivne soojendamine, parandavad subjektiivset venitustaluvust ja lihaste pikkuse kasvu. Vigastuste oht on väiksem. - Venitage ainult kuni kergesti talutavani valu künnis.

On vigastuste oht. - Iga venitus tuleb sooritada aeglaselt ja kontrollitult. Vastasel juhul käivitab lihaste spindlite (lihastes olevad tunnetajad, mis mõõdavad venitusseisundit) ergastus lihase enda refleksi, mis takistab lihase pikenemist.

Lisaks on lühikese kiire venitamise korral vigastuste oht. - Venitamise ajal peab hingeõhk jätkama rahulikult ja ühtlaselt, ärge hoidke hinge kinni, kui lihastõmme koguneb, väljahingamine toetab lõõgastumist

  • Eristatakse sisemist ja välimist venitust. Ise venitades teostab harjutaja venitamist iseseisvalt.

Väliseks venitamiseks kutsutakse appi abivahend või abivahend. Abistaja peaks olema väga tundlik ja peab venitust teostava inimesega hästi koordineerima. Vastasel juhul on vigastuste oht suurem välise venitamise korral. - On olemas staatilisi ja dünaamilisi venitusmeetodeid