Vererõhu kõikumised

Definitsioon - mis on vererõhu kõikumine?

Mõiste veri rõhu kõikumine tähendab seda vererõhk võtab eri aegadel erinevaid väärtusi. Need võivad esineda nii füsioloogiliselt, st loomulikult, kui ka haiguse tõttu. Füsioloogiline veri rõhu kõikumine hõlmab esimese ja teise järgu kõikumisi.

Esimesed on erinevad veri rõhuväärtused süstooli ajal ja diastol. Teine järjekord vererõhk kõikumised kirjeldavad vererõhu varieerumist ajal sissehingamine ja väljahingamine. Isegi öösel või stressirohketes olukordades reageerib inimese vereringe vererõhk muudatused. Kuid on ka võimalik, et haigusega seotud protsessid põhjustavad vererõhu kõikumisi. Need võivad põhjustada pearinglust või isegi teadvusekaotust.

Põhjustab

Looduslikult esinevate vererõhu kõikumiste hulgas on esimese ja teise järgu vererõhu kõikumised. Südamelöök jaguneb süstooliks ja diastol. Süstool kirjeldab pinge faasi süda ja faas, milles veri vereringesse paiskatakse.

Diastool on lõõgastus etapp süda. Vererõhu mõõtmisel antakse kaks väärtust, näiteks kellelgi on vererõhk 120/80 (räägitakse 120–80). Need kaks väärtust on süstoolne ja diastoolne vererõhk.

Esimene väärtus, seda suurem, on süstoolne ja teine, madalam, diastoolne. Seda füsioloogilist kõikumist süstoolse ja diastoolse vererõhu vahel nimetatakse esimese järgu vererõhu kõikumiseks. Teise järgu vererõhu kõikumine on vererõhu langus ajal sissehingamine ja uuenenud tõus väljahingamise ajal.

Nende kõikumiste kestus südametsükli kohta sõltub hingamine määr. Vererõhu edasine kõikumine päeval on vererõhu langus öösel. Päevase keskmisega võrreldes langeb vererõhk öösel 10-20% vahele. Kui kõrge vererõhk on olemas, võib see langus patoloogiliselt puududa. Mõjutatud isikuid, kelle vererõhk ei lange öösel vähemalt 10%, nimetatakse mittekastjateks ja neile tuleks teha kõrge vererõhk teraapia.

Diagnoos

Diagnoosi saab panna erineval viisil. Esiplaanil on vererõhu mõõtmine. Kuna aga üks mõõtmine ei anna teavet vererõhu kõikumiste kohta, tuleks vererõhku mõõta 24 tunni jooksul.

Selleks on kinnitatud vererõhuaparaat, mis mõõdab vererõhku regulaarsete intervallidega päeval ja öösel. Nende nn pikaajaliste vererõhumõõtmiste abil saab registreerida kõikumisi ja jälgida, kas vererõhk langeb öösel puhkamise ajal piisavalt. Patsiendil on kasulik kirjutada üles, mida ta on teinud erinevatel kellaaegadel, et mõista, miks vererõhk on nii käitunud.

Kui näiteks tekkis vaidlus või muu põnevus, peaks hindaja seda teadma, kuna see võib põhjustada vererõhu tõusu. Siin see käib: ​​vererõhk - kuidas seda õigesti mõõta? Selleks, et oleks võimalik kindlaks teha ortostaasi häire ehk vererõhu langus pärast püsti tõusmist, võib läbi viia nn Schellongi testi. Selles testis mõõdetakse patsiendi vererõhku vaheldumisi lamavas ja seisvas asendis.