Sissejuhatus
Kui vedelikku või vett koguneb põlve, nimetatakse seda tavaliselt a põlveliigese efusioon. Selle põhjuseks on see, et vedelik paikneb tavaliselt kapsli sees põlveliigese, ehkki see pole sugugi vesi tegelikus tähenduses, kuna seda kõnekeeles nimetatakse, vaid pigem normaalne või muutunud endogeenne liigesevedelik (sünovia), mäda or veri. Võib eristada ägedat põlveliigese efusioon ja krooniline, mis püsib pikka aega.
Põhjus
Üldiselt on vedeliku kogunemise põhjus põlveliiges või põlves liigesekapsel seisneb liigesevedeliku (sünovia) suurenenud tootmises spetsiaalselt selleks mõeldud rakkude poolt kapslis (sünoviaalmembraan), mis akumuleerub, kuna seda ei saa piisavalt imenduda. See tähendab, et toodetakse rohkem, kui on võimalik eemaldada. Kui see suurenenud tootmine toimub ägedalt, st äkki 3–14 päeva jooksul, on selle põhjuseks tavaliselt trauma.
See hõlmab näiteks rebenemist ristatisidemega, põlvekedra nihestus (põlvekedra nihestus) looduslikust asendist või meniskide kahjustus. Efusioon tekib reaktsioonina põlveliigese vigastusele ja see võib olla tavalise liigesevedelikuga, kuid see võib olla ka verine, kuna väikesed laevad põlveliiges võib trauma ajal alati rebeneda. Kui vesi koguneb põlve krooniliselt kui pikema aja jooksul, mängivad infektsioonid tavaliselt kõrgemat rolli, mis võib põhjustada põletik põlves liigest ja stimuleerida liigest limaskest et toota rohkem vett.
Halvimal juhul võib aluseks olev infektsioon põhjustada akumuleerumist mäda põlveliiges (empüema), mis nõuab kiiret avamist ja tühjendamist. Muud kroonilise põlveliigese efusiooni põhjused, eriti eakatel inimestel, võivad olla olemasolevad artroos, podagra või teadaolevad reumaatilised haigused. Noorematel inimestel võib põlveliigese ülekoormamine liigse spordi või valede koormuste tõttu sportliku tegevuse ajal põhjustada ka nn ärritava efusiooni, nagu see võib ilmneda ka pärast põlveliigese operatsioone.
Pärast kirurgilisi sekkumisi põlveliigesele võib kahjustatud patsientidel tekkida reaktiivne põlveliigese efusioon, mis võib püsida 2-3 nädala jooksul. Selle põhjuseks on ühelt poolt liigese ärritus limaskest põhjustatud operatsioonist, mis reaktiivselt moodustab rohkem liigesevedelikku, kuid teisest küljest võib sageli tekkida operatsioonijärgne verejooks. Reeglina on operatsioonijärgsed efusioonid seega kahjutud selged liigesevedeliku efusioonid või hematoomid, mida saab kaebuste korral hõlpsasti eemaldada punktsioonide leevendamisega, kuid enamasti kaovad iseenesest uuesti.
Kui operatsiooni ajal tekib siiski põlveliigese nakkuslik komplikatsioon, võib see avalduda põletikulise efusioonina ja halvimal juhul võib see muutuda mäda põlveliiges. Sise- või välimine menisk põlveliigese lisaks valu põlveliigese servas, põlve turse ja ülekuumenemine, tekib ka põlveliigese efusioon, mis tekib kahjustuse tõttu reaktiivselt. Mitte kõik menisk kahjustused vajavad tingimata operatsiooni, väikseid kahjustusi saab ravida ka konservatiivselt immobiliseerimise ja ravimitega.
Kuid kui kahjustus põhjustab püsivat valu ja viib põlveliigese efusioonini, mis võib korduvate punktsioonide kaudu isegi korduda. Operatsioon on valitud ravi. Reeglina menisk kahju hüvitatakse põlve abil artroskoopia. Nagu teiste põlveliigeste operatsioonide puhul, võib seejärel tekkida operatsioonijärgne ärritus, mis võib püsida 2–3 nädalat ja mille kutsus esile liigese ärritus limaskest kirurgilise protseduuri ajal.
Ajal rasedus, võib põlveliiges olla üle koormatud, eriti raseduse lõpupoole, tulenevalt asjaolust, et põlv on lapse emakas kasvades üha suurema surve all ja püsiv kaalutõus. Sarnaselt ülekoormusele sporditegevuse ajal, rasedus võib seetõttu põhjustada ka nn ärrituse efusiooni, mis on põhjustatud liigesevedeliku reaktiivsest liigsest tootmisest liigese limaskestas. Lisaks avaldab lapse kasvav kaal survet õõnesveen väikeses vaagnas, muutes selle venoosseks veri tagasi minna süda, mille eest ta tavaliselt vastutab, ning põhjustades muu hulgas vedeliku retentsiooni põlvedes (ka kätes ja jalgades). Põlveliigese efusioon võib esineda ka lastel, kuid nii noore ea põhjus on tavaliselt põlveliigese põletik (nn. artriit).
Need võivad areneda ühelt poolt ägedate infektsioonidega bakterid, aga ka krooniliste bakteriaalsete infektsioonide, näiteks Borrelioosi. Aga ka nn reumaatika kontekstis palavik, reaktiivne artriit/ liigesepõletik pärast streptokoki nakatumist bakterid, põlves võib tekkida efusioon liigesed. Sama kehtib ka teatud nakkustega viirused (Parvo-B19, punetiste, EBV jne) või seedetraktist bakterid (shigella, salmonella, kampülobakter).
