Sissejuhatus
Närvi vestibularis on vestibulaarne närv ja see kuulub vestibulokokleeaalsesse närvi. See närv on VIII. kraniaalnärv.
Vestibulokokleaarne närv võib olla jagatud kaheks osaks, košernärviks ehk kuulmisnärviks ja vestibulaarseks närviks ehk vestibulaarseks närviks. Närvi ülesanne on edastada teavet organitest tasakaal in sisekõrva Euroopa aju.
Anatoomia
Närvivestibularis pärineb aastast sisekõrva nn vestibulaarses ganglion. ganglion on kogumik närvirakk kehad. See jõuab koos kuulmisnärviga läbi sisekõrva kanal (sisemine kuulmisruum), et jõuda tagumise lohuni.
Seda ühist rada nimetatakse ka vestibulokokleeaalseks närviks. Vestibulokokleaarse närvi sisenemine tagumisse lohku toimub avausel, nn sisemisel akustilisel pooril. Siit võib närv siseneda ajutüve kell väikeaju silla nurk, kus see jaguneb uuesti vestibulokokleeaarse närvi kaheks osaks.
Seejärel liigub nervus vestibularis oma kraniaalse närvi tuumadesse, romboidse “tasakaalu tuumadesse” (Nuclei vestibulares) aju (rhombencephalon). Kokku on neli “tasakaalu tuuma”, millel on sõltuvalt lokaliseerimisest erinevad nimed. Seal on tuum vestibularis superior, tuum vestibularis inferior, nucleus vestibularis medialis ja nucleus vestibularis lateralis.
Siit lülitatakse ja edastatakse vestibulaarse närvi kaudu saabunud teave (nn aferentsid). Tasakaaluorganitest pärinev teave edastatakse muudele piirkondadele aju ja selgroog. Vestibulaarse närvi tööd saab kontrollida abil ajutüve vastuse audiomeetria, tuntud ka kui BERA (ajutüve esilekutsutud vastuse audiomeetria).
Katsealune on helikindlas ruumis kõrvaklappide kaudu kokku puutunud kuulmisstiimulitega. Elektroodid, mis on kinnitatud juhataja tavaliselt võimaldavad aju potentsiaalid tuletada pärast kuulmisstiimulite edastamist, mis seejärel kuvatakse kõverate kujul.
