Mis on K-vitamiin?
K-vitamiin on üks rasvlahustuvatest vitamiinidest (nagu A-, D- ja E-vitamiinid). Looduses esineb seda vitamiinina K1 (fülokinoon) ja vitamiinina K2 (menakinoonina). Füllokinooni leidub peamiselt rohelistes taimedes. Menakinooni toodavad bakterid nagu E. coli, mida leidub ka inimese soolestikus. Ilmselt on K2 vitamiini aktiivsem vorm. Mõju on aga mõlema puhul sama.
K-vitamiin imendub soolestikus ja transporditakse vere kaudu maksa, kus see täidab oma põhiülesannet – verehüübimisfaktorite tootmist.
Lisaks looduslikele ühenditele vitamiin K1 ja K2 on ka sünteetiline vitamiin K3 (menadioon). Varem kasutati seda K-vitamiini vaeguse raviks, kuid seda ei ole enam heaks kiidetud selle kõrvalmõjude tõttu: K3-vitamiin võib muu hulgas kahjustada maksa ja põhjustada punaste vereliblede lagunemise tõttu aneemiat (hemolüütiline aneemia).
Milliseid funktsioone täidab K-vitamiin kehas?
Muud K-vitamiini mõjud: see takistab kaltsiumi ladestumist pehmetes kudedes, nagu veresooned ja kõhred. Samuti aitab see reguleerida rakuprotsesse (nagu rakkude jagunemine) ja parandada protsesse silmades, neerudes, maksas, veresoontes ja närvirakkudes. K-vitamiin pärsib ka menopausijärgset naiste luuhõrenemist – luu mineralisatsiooni reguleeriv ensüüm osteokaltsiin on K-vitamiinist sõltuv.
K-vitamiini antagonistid ravimitena
Kui suur on K-vitamiini päevane vajadus?
Kui palju K-vitamiini te iga päev vajate, on inimestel erinev. Ekspertide sõnul on 15-aastaste ja vanemate noorukite ja täiskasvanute soovitatav päevane kogus sõltuvalt vanusest ja soost 60–80 mikrogrammi K-vitamiini. Imikutel on esimesel eluaastal päevane K-vitamiini vajadus 4–10 mikrogrammi, samal ajal kui lastel on päevane vajadus sõltuvalt vanusest 15–50 mikrogrammi.
Saksamaa, Austria ja Šveitsi toitumisühingud on välja töötanud (DACH) kontrollväärtused, mida peetakse sobivateks ja hästi talutavateks:
|
K-vitamiini päevane vajadus µg/päevas |
||
|
Imikud* |
||
|
0 kuni alla 4 kuu |
4 |
|
|
4 kuni alla 12 kuu |
10 |
|
|
lapsed |
||
|
1 kuni alla 4 aasta |
15 |
|
|
4 kuni alla 7 aasta |
20 |
|
|
7 kuni alla 10 aasta |
30 |
|
|
10 kuni alla 13 aasta |
40 |
|
|
13 kuni alla 15 aasta |
50 |
|
|
Teismelised / täiskasvanud |
mees |
naine |
|
15 kuni alla 19 aasta |
70 |
60 |
|
19 kuni alla 25 aasta |
70 |
60 |
|
25 kuni alla 51 aasta |
70 |
60 |
|
51 kuni alla 65 aasta |
80 |
65 |
|
65 aastat ja vanemad |
80 |
65 |
|
Rasedad naised |
60 |
|
|
Rinnaga |
60 |
Teatud haiguste korral (veresoonte ummistumise risk verehüüvete tõttu = tromboos) võib arst soovitada vähendada K-vitamiini tarbimist.
K-vitamiin: kõrge sisaldusega toidud
K-vitamiini tasemest toiduainetes loe lähemalt artiklist Kõrge K-vitamiini sisaldusega toidud
Kuidas K-vitamiini puudus avaldub?
Ebapiisav tarbimine toiduga on haruldane. Toitumisspetsialistid eeldavad, et K-vitamiini saate segatoidust rohkem kui piisavalt.
Kui K-vitamiini tase langeb, kasutab organism ilmselt soolebakterite toodetud K-vitamiini. Kui sellest hoolimata esineb tõestatud K-vitamiini puudus (nt kroonilise neerupuudulikkuse korral), on kalduvus veritseda. Seda seetõttu, et K-vitamiini vaegus tähendab, et K-vitamiinist sõltuvaid vere hüübimisfaktoreid ei toodeta enam piisavas koguses – veri hüübib kehvemini.
Patsiendi verehüübimise toimimise kontrollimiseks võib arst määrata INR-i või kiirväärtuse.