Kust leida abi? | Enesetapumõtted - mida teha sugulasena?

Kust leida abi?

Nagu juba mainitud, tuleks päästeteenistust või politseid viivitamatult teavitada, kui asjaomane isik on tõsises ohus. Kui olukord pole terav, peaks esimeseks sammuks olema vestlus mõjutatud isikuga. Enesetapumõtete olemasolul võib kõigepealt pöörduda perearsti poole, kes saab võtta esialgsed meetmed ja ennekõike korraldada psühhoterapeudi või psühhiaater erapraksises.

Muidugi saate ka ise aja kokku leppida, kuid esimene kontaktpunkt on perearst. Erinevus a psühhiaater ja psühhoterapeut on see, et psühhiaater on arst ja pakub seetõttu mitte ainult psühhoteraapia aga ka ravimiteraapia. Teine kontaktpunkt konkreetsema enesetapukäitumise korral on psühhiaatriakliiniku kiirabi.

Seal saab anda ägedat abi ja vajadusel pakkuda statsionaarset vastuvõttu. Samuti on oluline teada, et ka sugulased võivad abi vajada. Näiteks sobivad selleks psüühikahäiretega inimeste lähedaste eneseabi rühmad. Abiks võib olla ka psühhoterapeutiline nõustamine või tugi. Siit saate teada, mis ajal tegelikult toimub psühhoteraapia.

Sunnitud haiglaravi

Tahtmatu vastuvõtu korral viiakse patsient vastu tema tahtmist kinnisesse psühhiaatriaosakonda ja peab seal viibima teatud aja. Sellist drastilist meedet võib kaaluda, kui on terav oht endale või teistele. Esialgu tuleb seejärel pakkuda vabatahtlikku sisseastumist. Kui aga asjaomane isik pole nõus, kaalutakse sunniviisilist lubamist. Sõltuvalt föderaalriigist kehtib see 12–24 tundi; pikema aja jooksul peab kohtunik otsustama, kas edasine sunniviisiline paigutamine on õigustatud.

Mida peaks üks sugulane pöörduma?

Sugulasena ei tohiks karta enesetaputeemat tõstatada. See võib aidata kannatanuid ja julgustada neid abi otsima. Võimaluse korral tuleks küsida, kas puudutatud isik on juba teinud täpseid plaane või ettevalmistusi enda elu võtmiseks.

Juba aset leidnud enesetapukatse suurendab ka edasiste katsete riski. Sellisel juhul tuleks tegutseda viivitamatult ja otsida professionaalset abi. Nende mõtete põhjuseid pole vaja analüüsida ega palju nõu anda, sugulane ei asenda ega saa seda asendada psühhiaater või psühhoterapeut.

Samuti on väga oluline panus kuulamine ja abi leidmine. Siiski on oluline arvestada ka enda piirangutega. Kui vestlused või olukord valdavad teid, peaksid sugulased ka ise abi otsima. Enesetapp on keeruline teema ja võib kõigile osalejatele väga stressi tekitada.