Mis on toitumisravi?
Toitumisteraapia võib positiivselt mõjutada erinevate haiguste kulgu ja toetada taastumist. Mõnel juhul on spetsiaalne dieet isegi ravi keskne tuum.
Toitumisteraapia kui abinõu
Ravimite kataloogi raames on toitumisteraapia ettekirjutatav vahend teatud haiguste täiendavaks raviks.
Nende hulka kuuluvad tsüstilise fibroosiga patsiendid. Teisest küljest inimesed, kes põevad haruldast kaasasündinud ainevahetushaigust, nagu fenüülketonuuria, uurea tsükli defektid või glükogeeni ladestumise haigus (glükogenoos). Eelduseks on, et toitumisteraapia ravi on hädavajalik raske vaimse või füüsilise kahjustuse või surma ärahoidmiseks.
Sellisel juhul võib paneelarst määrata toitumisteraapia. Seda viivad läbi spetsiaalselt koolitatud terapeudid (dieetoloogid, ökotrofoloogid ja toitumisspetsialistid).
Toitumisteraapia eesmärgid
Toitumisteraapia eesmärgid on
- edendada eakohast füüsilist ja vaimset arengut
- stabiilse toitumisseisundi saavutamiseks
- et vältida seisundi halvenemist ja leevendada sümptomeid
- tüsistuste vältimiseks
- teraapia edukuse säilitamiseks
- eluea parandamiseks
Toitumisteraapiat võib määrata teatud haiguste raviks. Kuigi sellega saab toetada ka teiste haiguste ravi, kulusid tavaliselt ei hüvitata.
Toitumisteraapia kui abinõu
Meditsiinilise toitumisteraapiat määrab arst tsüstilise fibroosi ja teatud haruldaste ainevahetushaiguste korral.
Tsüstilise fibroosi toitumisteraapia
Tsüstiline fibroos on energiat tarbiv haigus. Seetõttu vajavad patsiendid eriti energiarikast ja tasakaalustatud rasvadega dieeti. Samuti vajavad nad palju soola ning suuremas koguses erinevaid vitamiine ja mikroelemente.
Tsüstilise fibroosi toitumisteraapias on oluline ka psühholoogiline aspekt. Patsiendid peavad sageli sööma rohkem, kui nad tegelikult tahavad. Eriti laste puhul võib see kaasa tuua keelduva hoiaku – söömisest saab võitlus. Siin annab toitumisteraapia vanematele olulisi nõuandeid.
Fenüülketonuuria toitumisteraapia
Selle haruldase haigusega inimestel on vigaste geenide tõttu defektne spetsiaalne ensüüm. Haigetel koguneb aminohape fenüülalaniin verre ja häirib ajuvarustust. See võib kahjustada aju arengut, eriti varases lapsepõlves.
- Liha, kala, munad
- Piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, puding)
- Teraviljad (jahu, leib, pasta, koogid jne)
- Kaunviljad (herned, oad, läätsed, soja)
Toitumisteraapia karbamiiditsükli defektide korral
Karbamiidi tsükli defektidega patsientidel on lämmastiku eritumine häiritud. Seejärel tõuseb ammoniaagi tase veres. See põhjustab erinevaid sümptomeid – letargiast ja krampidest kuni koomani. Toitumisteraapia eesmärk on hoida toitumine võimalikult madala lämmastikusisaldusega. Konkreetselt tähendab see madala valgusisaldusega dieeti.
Toitumisteraapia glükogeeni ladestumise haiguse (glükogenoosi) korral
Glükogeeni ladestumise haigusega patsientidel on glükogeeni kogunemine või lagunemine häiritud. See molekul toimib lihasrakkude energiavaruna ja on oluline tasakaalustatud veresuhkru taseme jaoks. Teada on terve hulk erinevaid glükogenoosi tüüpe, millel on väga erinevad sümptomid. Glükogenoosi toitumisteraapia on suunatud kõrge valgusisaldusega dieedile, kus valk toimib süsivesikute alternatiivse energiaallikana.
Toitumisteraapia üldiselt
Toitumisteraapias on ka palju muid rakendusvaldkondi, kuigi neid tavaliselt ravikindlustus ei kata. Nende hulka kuuluvad näiteks
Achalasia toitumisteraapia
Toitumisteraapia nefrootilise sündroomi korral
Nefrootiline sündroom on neeruhaigus, mis on seotud valkude suurenenud eritumise ja tursete tekkega. Toitumisteraapia on siin eelkõige suunatud madala soola- ja kõrge valgusisaldusega dieedile.
Clostridium difficil
Toitumisteraapia võib ära hoida soolepatogeeni Clostridium difficil kontrollimatut vohamist. See esineb sageli antibiootikumravi osana. Soovitatav on regulaarselt tarbida probiootikume, näiteks probiootilist looduslikku jogurtit.
Toitumisteraapia lekkiva soolestiku jaoks
Väidetavalt aitab toitumisteraapia ka lekkiva soole sündroomi korral. Sel juhul laseb soole limaskest kehasse pääseda aineid, mis sinna tegelikult ei kuulu, näiteks osaliselt seeditud valgud ja rasvad.
Eeldatakse, et need ained võivad põhjustada organismis selliseid sümptomeid nagu allergilised reaktsioonid, seedeprobleemid, peavalud ja liigesevalu.
Lekkiva soolestiku sündroomi saab kontrolli all hoida spetsiaalse dieediga, mis väldib muu hulgas rafineeritud suhkrut, teravilju ja kaunvilju. Siiski ei ole sündroom ise ega toitumissoovitused teaduslikult tõestatud.
Rasvumise (rasvumise) toitumisteraapia
Mida sa toitumisteraapiaga teed?
Meditsiiniliselt määratud toitumisteraapia on ravivahendite kataloogis selgelt reguleeritud. Sisu sisaldab
- Anamnees ja teraapiaeesmärkide koordineerimine
- Individuaalne nõustamine ja tugi, näiteks seoses sobivate toitude, sobivate toitumispõhimõtete ja toitumismeetmetega
- Nõuanded ja praktiline tugi ensüümide, vitamiinide, mineraalide, aminohapete, rasvade või mikroelementide asendamise korral
- Enteraalse toitumise (joomine või sondiga toitmine), parenteraalse (intravenoosse) toitumise elluviimise juhised koduses keskkonnas
- Teave dieettoodete ja toidu koostisosade kohta
- Individuaalselt sobivate toiduvalmistamis- ja köögitehnikate õpetamine, praktiline info individuaalse dieedi rakendamisel
Toitumisteraapia konsultatsiooni lõpus koostatakse toitumiskava, mis on kohandatud patsiendi konkreetsetele vajadustele. Toitumisteraapiat võib määrata nii üksikseanssidena kui ka rühmas. Seanss kestab tavaliselt 30 minutit.
Mittemeditsiinilise toitumisteraapia protseduur, näiteks rasvumise või akalaasia raviks (vt eespool), ei ole rangelt reguleeritud. Olenevalt ravitavast terapeudist saab valida erinevaid ravimeetodeid.
Millised on toitumisteraapia riskid?
Riskid võivad tekkida, kui toitumissoovitus ei ole individuaalselt kohandatud patsiendi vajadustega, st sisaldab liiga palju, liiga vähe või valesid toitaineid. Seejärel tekib ala- või ületoitluse oht, mis võib patsiendi seisundit halvendada.
Eriti parenteraalse (intravenoosse) ja enteraalse (joogi/sondiga toitmine) toitumise korral võivad infektsioone põhjustada ka sissetungivad mikroorganismid nagu viirused, seened või bakterid. Kui aga järgitakse üldisi hügieenieeskirju, on selle oht väike.
Millega peaksin pärast toitumisteraapiat arvestama?
Toitumisteraapia on pikas perspektiivis edukas, kui sellega seotud soovitusi järjepidevalt rakendatakse. Seetõttu tuleks ka pärast ettenähtud toitumisteraapia seansside lõppu täpselt kinni pidada enda koostatud toitumiskavast ning rakendada õpitud näpunäiteid ja võtteid.
