Vitamiinid

ajalugu

Sõna “vitamiin” pärineb Poola biokeemikust Casimir Funk, mis loodi 1912. aastal intensiivsete uuringute käigus vitamiini vaegus haigus beri-beri. Casimir Funk konstrueeris termini “vitamiin” sõnast “vita”, mis tähendab elu ja “amiini”, kuna eraldatud ühend oli amiin, st lämmastikühend. Hiljem selgus aga, et leidub ka lämmastikuvabu ühendeid, mis vaatamata sellele kuuluvad vitamiinide rühma.

Määratlus

Vitamiinid ei anna inimestele energiat, näiteks toitu, kuid on eluks hädavajalikud, kuna on vajalikud ainevahetusprotsesside toimimiseks. Kuna meie keha ei suuda ise vitamiine toota, peab meie organism olema toiduga varustatud vitamiinide eelkäijatega või vitamiinidega ise. Vitamiinide esialgseid etappe nimetatakse provitamiinideks.

Need on endiselt passiivsed ja muutuvad meie kehas aktiivseks vormiks ainult muundumise teel. Igal vitamiinil on kaks erinevat nimetust. Vitamiine saab nimetada nende keemilise struktuuri järgi.

Kuid neid saab üksteisest eristada ka tähe ja numbri abil. On 20 erinevat vitamiini, millest 13 on asendamatud. Vitamiinid jagunevad nende lahustuvuse järgi kahte rühma: vees lahustuvad (hüdrofiilsed) vitamiinid ja rasvlahustuvad (lipofiilsed) vitamiinid.

See eristamine võimaldab ka kindlaks teha, kas vitamiini saab meie organismis säilitada või kas see pole võimalik ja vitamiini tuleb pidevalt tarnida. Vees lahustuvaid vitamiine ei saa organismis säilitada, mis tähendab, et neid tuleb alati sisse võtta. Erandjuhuks on vitamiin B12 (koobalamiin), mida saab säilitada maks vaatamata vees lahustuvusele.

Vastupidiselt vees lahustuvatele vitamiinidele saab rasvlahustuvaid vitamiine organismis hästi säilitada. Selle tagajärjel võib lipofiilsete vitamiinide liigne tarbimine põhjustada hüpervitaminoos. Hüpervitaminoos on haigus, mille põhjustab ebatavaliselt suur vitamiinide tarbimine.

Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine peensoolde sõltub sapi happed. Kui on puudu sapi happed, on rasva ja ka rasvlahustuvate vitamiinide imendumine soolestikust piiratud. Puudus sapi happed võivad esineda maks haigus, näiteks maksatsirroosvõi pärast resektsiooni, st terminaalse iileumi eemaldamist, kus sapphapped imenduvad tavaliselt kehasse tagasi.