Pärasoolevähi geneetiline test | Geneetiline test - millal see kasulik on?

Pärasoolevähi geneetiline test

pärasoolevähi vähk on soositud ka paljude mõjutatavate sise- ja välismõjude ning geneetiliste tähtkujudega. Kolorektaalses piirkonnas vähk, dieet, käitumisel ja välistel asjaoludel on palju suurem roll kui aastal rinnavähk. Ainult umbes 5% kõigist kolorektaalsetest vähkidest võib seostada geneetilise muutusega. Kui patsiendi lähisugulased on juba varajases eas (alla 50-aastased) või kui kolorektaalse ja / või mao esinemissagedus on kõrge vähk, võib see osutuda testimiseks.

Kõige tavalisemad kasvaja sündroomid on pärilik mitte-polüpoosiline jämesoolevähk (HNPCC või Lynchi sündroom) ja perekondlik adenomatoosne polüpoos (FAP). Viimane viib paljude kasvu polüübid noores eas, mis võib muutuda kasvajaks. Jämesoolevähk kasvab tavaliselt väga aeglaselt ja selle saab piisavalt vara avastamise korral tavaliselt eemaldada.

Käär- ja pärasoolevähk jääb aga sageli avastamata, kuna jämesoolevähi sõeluuringuid ei märgata ja vähk ei põhjusta sageli sümptomeid enne, kui kasvaja on progresseerunud. Kui kahtlustatakse perekondlikku, pärilikku komponenti, tuleks pöörduda arsti poole ja kaaluda geneetilisi teste. Silmatorkava avastuse korral tuleb seedetrakti vähi varajases staadiumis avastamiseks läbi viia varane ja regulaarne kontroll. ja käärsoolevähi sõeluuringud

Sünnieelne diagnostika (PND) - geneetiline test raseduse ajal

Sõna sünnieelne diagnostika koosneb komponentidest "pre" ja "natal", mis tähendab "enne sündi". Seetõttu on rase naine diagnostiline meede selle hindamiseks seisund lapse emakas. Siin on sekkuvad, st

invasiivsed ja mitteinvasiivsed, st mitteinvasiivsed meetodid. Nende meetodite oluline komponent on ultraheli eksamid, veri testid ja proovide võtmine Nabanöör or platsenta. Diagnostikat kasutatakse lapse väärarengute või haiguste tuvastamiseks.

Seda saab kasutada ka isa tuvastamiseks. Põhimõtteliselt ei saa kõiki haigusi üheselt tuvastada, kuid püütakse teatud haigused võimalikult usaldusväärselt selgitada ja vajadusel välistada. Märkamatu tulemus ei välista tingimata haigust või väärarenguid.

Kuid see teave võib olla kõrvalekallete korral väga oluline, et oleks võimalik last emakas ravida. Näiteks loote puhul aneemia, st kaasasündinud aneemia Euroopa lootele, veri sel viisil saab manustada vereülekandeid, mis on ellujäämiseks väga olulised. Ajal võib ravida ka paljusid muid haigusi rasedus.

Sel viisil saab kindlaks määrata ka võimaliku, planeeritud, enneaegse sünnituse tunde. Veri testid võivad paljastada ka mõningaid muutusi kromosoomid, nagu näiteks trisoomiate 13, 18 või 21 puhul, aga ka näiteks Turneri sündroom. Teadmised lapse selliste kromosoomianomaaliate või väärarengute kohta võivad olla abiks ettevalmistustel ja edasisel elu planeerimisel.