Närvisüsteem

Sünonüümid

aju, kesknärvisüsteem, närvid, närvikiud

Määratlus

Närvisüsteem on kõrgem lülitus- ja sidesüsteem, mis on olemas kõigis keerukamates elusolendites. Närvisüsteemi kasutatakse lihtsustatud viisil organismi teabe integreerimiseks ja koordineerimiseks:

  • Keha mõjutavate või kehas endas tekkivate stiimulite (teabe) imendumine (nt valu, sensoorsed muljed ...)
  • Nende stiimulite muundamine närviliseks ergutuseks (närviimpulsid, nn tegevuspotentsiaalid), nende edasikandumine ja töötlemine
  • Närviliste erutuste või impulsside saatmine keha organitesse, lihastesse jne (st perifeeriasse).

Kõigi nende alamülesannete jaoks on närvisüsteemis spetsiaalsed võimalused: see närvisüsteemi funktsionaalne jaotus kolmeks osaks - stiimuli vastuvõtt, stiimuli töötlemine ja reageerimine stiimulitele - vastab ka selle ruumilisele struktuurile: Närvisüsteemi üks komponent on nimetatakse juhtivuskaareks.

Juhtivuskaar on kahe või enama neuroni (= närvirakkude koos pikendustega) tähenduslik funktsionaalne ühendus.

  • Teabe imendumise eest vastutavad närvisüsteemi retseptorid teatud salvestus- või vastuvõtuseadmed. Nagu meeleelundid (nt kõrvad, nina, silmad jne.

    ), on need piiratud teatud kehaosadega ja on spetsialiseerunud teatud stiimulitele, nt valgus- või helilainetele (vt nt nägemise teema). Eriti palju on neid nahas taktiilse, vibratsiooni- või temperatuuritundlikkuse imendumiseks, aga ka teistele organitele (mõelge kõht or peavalu).

  • Kogu nendes vastuvõtuseadmetes genereeritud teave (närviline ergastus) voolab aferentsete kaudu närve keskmistesse kogumispunktidesse, aju ja selgroog, tuntud ka kui kesknärvisüsteem (CNS).

    Seal nad kogutakse, töödeldakse ja on üksteisega sisuliselt ühendatud, nii et neid kahte keskset organit saab mõista kui kõigi meie keha sündmuste kõrgemat juhtimiskeskust.

  • Selle närvisüsteemi keskse töötlemise ja närviimpulsside ühendamise tulemused saadab nüüd juhtiv (või efferentne) närve kui teave keha organitele (tavaliselt nimetatakse perifeeriaks). Seal põhjustavad nad vastavaid reaktsioone, näiteks liikumist (kui impulsid viivad lihasteni), paisumist või kokkutõmbumist laevad (nt hirmust kahvatu) või mõju näärmete aktiivsusele (nt kui vaatame toitu või mõtleme sidrunile, jookseb vesi suus kokku, kuna süljenäärmed on aktiveeritud).

Võib ette kujutada lihtsat juhtivuskaart närvisüsteemis kui teavet edastavat kaablit, keskset lülituspunkti (aju or selgroog) ja kaabel, mis juhib teavet eemale.

Seoses näiteks lihtsa refleksiga põlvekedra kõõluse refleks, see tähendab: stiimuli (kõõluse pikendava stiimuli) tajumine ühenduses vastava lihase lihase teostusega (jalg pikendamine). Sageli on paljud neist kaablitest seotud ja läbivad keha ühe närvina. Närvi järgi pole aga võimalik öelda, milline osa kannab sissetulevat ja milline väljuvat teavet aju.