Lühiülevaade
- Sümptomid: pinges kael, kipitus sõrmedes, valu õlas, pearinglus, peavalud; harvem unisus, iiveldus või neelamisraskused.
- Ravi: oleneb põhjusest; ravivõimaluste hulka kuuluvad venitusharjutused, füsioteraapia ja ravimid; mõnikord on vajalik ka operatsioon.
- Prognoos: Tavaliselt kergesti ravitav; olenevalt põhjusest kestavad sümptomid mõnest päevast mitme nädalani.
- Põhjused: lülisamba kaelaosa sündroomi võimalikud põhjused ulatuvad kehvast kehaasendist, pingetest ja füüsilisest tööst kuni selgroolülide kahjustusteni.
- Kirjeldus: lülisamba kaelaosa sündroom viitab kaebustele lülisamba kaelaosa piirkonnas.
- Diagnoos: Konsultatsioon arstiga, füüsiline läbivaatus (vajadusel CT ja MRI)
Millised on emakakaela lülisamba sündroomi sümptomid?
Emakakaela lülisamba sündroomi sümptomid sõltuvad eelkõige põhjusest. Emakakaela lülisamba sündroomi kõige levinumad nähud on järgmised:
- Kaela- ja seljavalu
- Valu pea liigutustega
- pearinglus
- Pinge
- Lihaste jäikus (müogeloos)
- Sõrmede kipitus ja tuimus
Sageli kiirgub valu kaelalülidest käsivartele ja kätele. Mõjutatud isikud teatavad ka põletavast või tõmbavast kaelavalust. Sellega kaasneb sageli jäik ja kõva kael (“pinges kael”, “kange kael”) (nn emakakaela neuralgia).
Neelamisraskused, tinnitus, pearinglus
Emakakaela lülisamba piirkonnas paiknevad närvid ülemiste kaelalülide, õlavöötme ja selgroolülide lähedal. Kui pinges kaelalihas vajutab sealsele närvile, saadab aju tasakaalukeskusesse valesid signaale pea asendi kohta. See põhjustab haigetel sageli pearinglust (emakakaela vertiigo) ja iiveldust. Mõnikord kogevad lülisamba kaelaosa sündroomiga inimesed ka kohinat kõrvades (tinnitus), südamepekslemist või neelamisraskusi.
Sensoorsed häired, värinad
Kui libisenud ketas käivitab lülisamba kaelaosa sündroomi ja närvijuured on kahjustatud, kurdavad patsiendid sensoorsete häirete, ebamugavustunde, värisemise ja käte nõrkuse üle. Viimane avaldub näiteks siis, kui mõni ese patsiendi käest välja kukub. Tugeva ketta libisemise korral esineb emakakaela sündroomiga inimestel mõnikord ka ebakindel kõnnak ja kõndimisprobleemid (kõnnihäired). Harvadel juhtudel on häiritud ka põie funktsioon. Haigetel on tavaliselt raske oma põit kontrollida ja uriini tagasi hoida (inkontinentsus).
Nägemisprobleemid
Emakakaela sündroomiga inimestel võib olla ka nägemiskahjustus. See juhtub näiteks siis, kui pinges lihased pigistavad närve pea- ja kaelapiirkonnas või pärsivad verevoolu nägemisnärvidesse. See väljendub siis muuhulgas ka silmade ees “virvendamisena”.
Arstid ravivad tavaliselt emakakaela lülisamba sündroomi sõltuvalt selle põhjusest. Kui sümptomid on põhjustatud näiteks pinges lihastest või kehvast kehahoiakust, alustab arst tavaliselt konservatiivse raviga. See hõlmab näiteks harjutusi kaelapiirkonna lihaste tugevdamiseks, füsioteraapiat (füüsiline ja manuaalne teraapia) ja ravimeid valu leevendamiseks.
Mõnel juhul võib arst soovitada operatsiooni. See on vajalik näiteks tugeva ketta libisemise või lülisamba kaelaosa vigastuse korral. Enne ravi alustamist on oluline, et arst teeks teiega selgeks, mida te teraapialt ootate ja millesse soovite ise panustada. Kui olete motiveeritud ja osalete ravis, mõjutab see teie teraapiat positiivselt.
Füsioteraapia
Lülisamba kaelasündroomi füsioteraapia (füsioteraapia) eesmärk on pakkuda püsivat valu leevendamist ja muuta teie keha taas paindlikumaks. See sisaldab harjutusi lihaste tugevdamiseks, massaaže ja füüsilisi meetmeid (nt kuumuse, külma, valguse või elektrilise stiimuliga rakendused). Näiteks terapeut masseerib kahjustatud lihaseid, kiiritab neid punase valgusega või rakendab soojuspakke. Nii vabanevad pinged ja selgroolülide blokeeringud, nii et selgroolülide liikuvus ei ole enam piiratud.
Füsioterapeut valib ka konkreetsed füsioteraapia harjutused, mis on kohandatud teie individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile. Nad juhendavad teid täpselt, kuidas neid harjutusi sooritada, ja vajadusel parandavad kõik liigutused, mida teete valesti.
Et teraapia tooks soovitud edu, on oluline, et teeksite harjutusi regulaarselt kodus.
Harjutused
Järgmised harjutused aitavad teil kaela venitada ja leevendada lülisamba kaelaosa sündroomi sümptomeid:
- Pöörake pea paremale ja noogutage mitu korda aeglaselt. Seejärel keerake pea vasakule ja noogutage uuesti mitu korda. Hoidke selg nii sirge kui võimalik.
- Tooge lõug rinna poole ja pöörake selles asendis aeglaselt pea poolringikujuliselt parema ja seejärel vasaku õla suunas.
- Lükake oma pead nii kaugele ette kui saate (pikk kael) ja seejärel tagasi, kuni teil on topeltlõug.
- Põimige oma sõrmed pea tagaküljele. Vajutage oma pead selle vastu 10 sekundit. Seejärel lõõgastuge uuesti. Veenduge, et teie keha oleks püsti ja kael venitatud.
- Kallutage pea paremale ja sirutage parema käega üle pea vasaku templini. Nüüd kallutage pead veelgi paremale ja sirutage samal ajal vasakut kätt põranda poole, kuni tunnete vasaku kaelalihase venitust. Hoidke mõlemal küljel kolm korda 30 sekundit.
Kui harjutused muudavad valu hullemaks, küsi nõu oma arstilt või füsioterapeudilt.
Ravim
Kui sümptomid tekivad ägedalt või harjutused ei aita piisavalt, ravib arst ka lülisamba kaelaosa sündroomi ravimitega.
Valuvaigistid
Vajadusel ravib arst lülisamba kaelaosa sündroomi valuvaigistiga. Näiteks kirjutab ta välja põletikuvastaseid aineid nagu diklofenak või ibuprofeen. Need lülitavad valu mõneks ajaks välja ja võimaldavad haigetel oma pead ja kaela paremini liigutada.
Ravimid lihaste lõdvestamiseks
Valu vaigistavad ja lihaseid lõdvestavad ravimid ei ole vabad kõrvaltoimetest. Seetõttu peaksite neid võtma ainult lühikest aega ja pärast arstiga konsulteerimist!
Salvid ja plaastrid
Emakakaela sündroomi sümptomeid leevendavad ka apteegist saadavad soojendava ja valuvaigistava toimega salvid või plaastrid (nt soojendavad plaastrid, geelid ja valuvaigistavate toimeainetega salvid).
Minimaalselt invasiivne süstimisravi (MIT)
Kirurgia
Kui emakakaela lülisamba sündroomi konservatiivne ravi ei anna tulemusi, kaalub arst operatsiooni. Seda näiteks plaadi libisemise korral, kui patsient kannatab väga tugeva valu, halvatuse või uriinipidamatuse sümptomite all. Tänapäeval tehakse operatsioon enamasti mikrokirurgiliselt ehk väikese seljalõike kaudu. Arst eemaldab närve vajutava ja sümptomeid põhjustava ketaskoe (nt freespinki või laseriga). Protseduur on tavaliselt lühike (ca 30 kuni 60 minutit). Reeglina on patsient operatsiooni ajal üldnarkoosis ja viibib haiglas jälgimiseks umbes kolm päeva.
Eneseabi
Teil on võimalus oma sümptomeid ise leevendada ja kaela pingeid ennetada. Võimalikud on järgmised meetmed:
Treening ja sport
Soojus
Kuumus aitab leevendada pingeid lülisamba kaelaosa sündroomi korral ja leevendada ebamugavustunnet. Selleks mähkige kuumaveepudel riidesse ja asetage see kümneks kuni 20 minutiks kaela. Ka kodus olev punane tuli mõjub pingele soodsalt. Selleks kiiritage kahjustatud piirkonda maksimaalselt 15 minutit kuni kolm korda päevas. Põletuste vältimiseks palume järgida seadme tootja kasutusjuhendit! Pinges lihaseid aitab lõdvestada ka soe vann (ca 38 kraadi Celsiuse järgi).
Vältige stressi
Mis põhjustab lülisamba kaelaosa sündroomi?
Emakakaela sündroomi põhjuseid on palju. Selle vallandavad sageli pinges lihased ja/või fastsia (elastne sidekude), suur seljakoormus, ühekülgsed liigutused ja vale kehahoiak, samuti lülisamba kulumine (degeneratiivne lülisamba kaelaosa sündroom).
Põhjustab lühidalt
Emakakaela lülisamba sündroomi võimalikud põhjused on
- Pinges kaelalihased
- Kinnijäänud või kõvastunud fastsia (nt vähese harjutuse tõttu)
- Vale ja püsiv pinge lülisamba kaelaosale (nt valesti arvuti ees istumise või magamise ajal valesti lamamise tõttu)
- Degeneratiivsed muutused, nt emakakaela lülisamba osteoartriit (kulumine) (spondüloos)
- Muutused luudes ja kõhredes (osteokondroos)
- Lülisamba liigeste kulumine (seljaaju artroos, tahkliigese artroos)
- Hernia ketas (prolaps)
- Põletikulised haigused (nt reuma, reumatoidartriit)
- Lülisamba vigastused (nt liiklusõnnetuse või spordi ajal põhjustatud piitsalöögid)
- Lülisamba blokeeritud liigesed (nt põletiku või kõhrekahjustuse tõttu)
- Lülisamba põletik (spondüliit)
- Vähk (nt luuvähk või metastaasid selgroos)
- Seljaaju infektsioonid
Inimesed, kes vaatavad pidevalt oma nutitelefoni või tahvelarvutit, on sageli altid kaela- ja peavaludele (nn mobiiltelefoni kael). Täpsemalt saab selle kohta lugeda artiklist “Mobiiltelefoni kael”.
Teatud riskitegurid soodustavad ka emakakaela sündroomi teket. Need sisaldavad
- Patoloogiline ülekaal (rasvumine)
- Raske füüsiline töö (nt ehitustööd või õendustööd haiglas)
- Füüsilised muutused raseduse ajal (nt kaalutõus, raskuskeskme muutus)
Krooniline stress ja vaimne pinge põhjustavad sageli ka psühhosomaatilisi kaebusi, nagu kaela- või seljavalu.
Kui kaua kestab emakakaela lülisamba sündroom?
Enamasti saab aga lülisamba kaelaosa sündroomi konservatiivsete vahenditega hästi ravida. Nende hulka kuuluvad näiteks selja- ja kaelalihaste tugevdamise harjutused, füsioteraapia ja/või ravimid valu leevendamiseks. Emakakaela lülisamba sündroomi kroonilistel juhtudel on sümptomite pikaajaliseks parandamiseks mõnikord vajalik operatsioon.
Kui haiged ei tee oma harjutusi regulaarselt ja/või ei pööra tähelepanu oma kehahoiakule, taastuvad sümptomid sageli.
Mis on emakakaela sündroom?
Emakakaela lülisamba sündroom või emakakaela sündroom (ICD-10 kood M54; rahvusvaheline diagnooside klassifikatsioon) viitab paljudele sageli mittespetsiifilistele sümptomitele, mis esinevad lülisamba kaelaosas, kaelas, õlgades ja kätes.
Emakakaela sündroomi võib klassifitseerida vastavalt sellele, kus valu esineb:
- Ülemise emakakaela sündroom: valu kaelalülide piirkonnas üks kuni kaks
- Alumise emakakaela lülisamba sündroom: valu kuue kuni seitsme kaelalüli piirkonnas
Emakakaela lülisamba sündroomi võib klassifitseerida ka selle järgi, millal valu ilmneb:
- Äge lülisamba kaelaosa sündroom: sümptomid ilmnevad äkki ja kestavad vaid lühikest aega (mõned päevad); põhjuseks on enamasti lülisamba kaelaosa ülekoormamisest tingitud äge vigastus (nt liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud nn kaelapiitsa).
- Krooniline emakakaela lülisamba sündroom: sümptomid kestavad kauem kui kolm kuud; valu ei ole tavaliselt võimalik täpselt kindlaks teha.
Emakakaela lülisamba sündroomi võib liigitada ka selle järgi, kuhu valu kiirgub:
- Lokaalne emakakaela lülisamba sündroom: valu tekib ainult kindlas punktis (lokaliseeritud); valu ei kiirga.
- Pseudoradikulaarne emakakaela lülisamba sündroom: valu on mittespetsiifiline ja lokaalne, kiirgub korduvalt käe või jala ühele küljele.
Millal muutub emakakaela sündroom ohtlikuks?
Kuigi emakakaela sündroom on väga ebameeldiv, pole sellel enamikul juhtudel põhjust, mis vajaks kohest arstiabi. Kui teil on siiski kaelavalu, pöörduge võimalikult kiiresti arsti poole, kui:
- Olete end varem vigastanud, nt õnnetuses või kukkudes (võimalik piitsahoop).
- Teil on palavik üle 38.5 kraadi Celsiuse järgi.
- Sul on öine higistamine.
- Teie kaelavalu süveneb oluliselt.
- Äkiline "hävitusvalu" (äärmiselt tugev valu, mis võib põhjustada surmahirmu).
- Teil on halvatuse sümptomid (nt ei tunne kätes).
- Teie jõu-, valu- või puudutustunne on häiritud (nt kätes pole jõudu).
- Teil on osteoporoos (luuhõrenemine).
- Teid mõjutab vähk.
- Sa kaotad järsku kaalu, tahtmata või ilma, et sul oleks sellele selgitust.
- Teil on reumaatiline haigus (nt reumatoidartriit).
Kuidas ära tunda emakakaela lülisamba sündroomi?
Esimeseks kontaktpunktiks kaelavalu puhul on perearst. Pärast patsiendi läbivaatust otsustab arst, kas suunata patsiendi eriarsti (nt ortopeedi või neuroloogi) juurde. Esmalt peab arst patsiendiga üksikasjaliku arutelu (anamneesi). Seejärel viib ta läbi füüsilise läbivaatuse.
Intervjuu arstiga
Konsultatsiooni käigus esitab arst esmalt mõned küsimused lülisamba kaelaosa sündroomi diagnoosimise kohta, sh
- Mis sümptomid teil on?
- Millal sümptomid ilmnesid?
- Kas teil on muid füüsilisi kaebusi, nagu kipitus kätes või jalgades või pearinglus?
- Kas teil on varasemaid haigusi (nt reuma, osteoartriit, plaadi libisemine)?
- Millised on teie elustiili harjumused? Kas treenite regulaarselt?
- Kas teil on töö, mis nõuab palju seismist või istumist?
Füüsiline läbivaatus
Kuna arst ei suuda sageli pinge ja valu selget põhjust kohe leida, on emakakaela sündroomi diagnoosimisel kõige olulisem füüsiline läbivaatus. Arst palpeerib õla- ja kaelalihaseid. Ta uurib, kas abaluude siseservade puudutamine on väga valus. Samuti kontrollib ta reflekse lihastes ja liigeste liikuvust. Näiteks asetab ta pöidla haige inimese biitsepsi (õlavarre lihase) kõõlusele ja lööb seda reflekshaamriga. Kui küünarvars paindub reflektoorselt, on asjassepuutuvate närvide vigastused ebatõenäolised.
