Koduleping
Kodu või muu (hoolde- või hooldusasutusega) majutuse elanikel on teatud õigused, mis on reguleeritud vastavas kodulepingus. Tulevane koduelanik sõlmib selle kodu haldajaga.
Alates 1. oktoobrist 2009 reguleerib kodulepingute ja hoolduslepingute üksikasju kogu Saksamaal kehtiv elamu- ja hooldekodude lepingute seadus. Ei ole oluline, kas elate vanadekodus, hooldekodus või invaliididekodus.
Muid kodudega seotud eeskirju, nagu minimaalsed struktuuri- ja personalinõuded, reguleerivad liidumaa osariigi seadused.
Kodune järelevalve
Kodujärelevalve asutus kontrollib, kas kodud vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele. See on liidumaade asi ja seetõttu toimib see osariigiti erinevalt. Kodulepingus tuleb nimetada vastava kodu eest vastutav kodukoha järelevalveasutus. Lisaks saab nimekirja tavaliselt vastavast sotsiaalhoolekandeametist; see loetleb, milline asutus vastutab konkreetse kodu järelevalve eest.
Põhimõtteliselt kontrollib koduvalve iga kodu vähemalt kord aastas. Ülevaatusi võib igal ajal välja kuulutada või etteteatamata.
Õigus kaasa rääkida
Kuigi kõik olulised korralduslikud otsused teeb koduhaldur, on elanikel võimalus oma sõna sekka öelda. Seda tehakse ühe kolmest esinduskogust: kodunõunik, koduadvokaat või asendusorgan. Kodu juhtkond peab kõik olulised kavandatavad muudatused aegsasti läbi arutama vastava elanike esinduskoguga.
Kodu nõuandekogu
Kodunõukokku saab valida lisaks elanikele sugulasi ja teisi usaldusisikuid. Koos soovitatakse muudatusi, edastatakse elanike kaebusi ja aidatakse uutel elanikel sisse elada.
Kodu nõuandekogu tuleb kaasata ka hüvitise läbirääkimistesse ning teenindus- ja kvaliteedilepingute läbirääkimistesse. Samuti tegeleb see kvaliteedi tagamise ja kodu järelevalve teostaja järelevalvega.
Kodu haldamine peab kaasama kodu nõuandekogu muuhulgas järgmistes olukordades:
- Koduste näidislepingute väljatöötamine
- @ Kodureeglite ja eeskirjade koostamine
- Üritused elanikele
- Struktuurimuutused
- Eluaseme-, hooldus- ja toitlustusteenuste kvaliteedi edendamine
Kodukaitsja
Kui kodu ei leia vähemalt kolme vabatahtlikku, kes koos töötaksid kodunõuandla moodustamisel, täidab vastavaid ülesandeid üks valitud kodukaitsja. See on vabatahtlik ametikoht, mille võib asuda elanik, elaniku sugulane või hooldaja. Kodukaitsja jääb ametisse vaid seni, kuni valitakse uuesti uus kodunõunik.
Asendusnõukogu
Kodukaitsja alternatiiviks on asenduskomisjon. Sellesse võivad kuuluda sugulased, hooldajad ja eakate või puuetega inimeste eneseabirühmade esindajad. Sarnaselt asenduskomisjonile on koduadvokaadil samad kohustused ja õigused, mis kodunõuandjal. Peamiselt pöördutakse selle poole, kui elanikeks on peaaegu eranditult rasket hooldust vajavad inimesed või dementsed patsiendid, kes ei saa enda eest rääkida.
Hooldekodu lepingu sõlmimine
Lepingus tuleb selgesõnaliselt loetleda konsultatsiooni- ja kaebuste esitamise võimalused (kodune järelevalveasutus) koos kontaktaadresside üksikasjadega. Lisaks juriidilistele miinimumnõuetele (nt elanike kaitse või sotsiaalhoolekandeasutustega sõlmitud kokkulepped) saavad elanikud lepingu sisu üle läbi rääkida. Mitte mingil juhul ei ole nad kohustatud kodulepingut muutmata kujul vastu võtma. Täiendavatele elanikele soodsatele regulatsioonidele koduriigi järelevalveasutus tavaliselt vastu ei ole.
Kodulepingu sisu
Iga koduleping peab kirjeldama üksikasjalikult kodu teenuseid. See hõlmab näiteks hooldusmudelit, aktiveerivate ja rehabiliteerivate meetmete ulatust, aga ka arstiabi ja töövõimalusi. Samuti tuleb märkida, milliseid teenuseid pakuvad välised teenusepakkujad. Kirjeldatud on ruumid ja kasutusvõimalused, näiteks kus on toitlustus, kas on lift ja kas lemmikloomad on lubatud.
Leping sisaldab infot majapidamisteenuste, toitlustuse, hooldusteenuste, saadaolevate abivahendite ja individuaalselt kokkulepitud lisateenuste kohta. Veenduge, et teenused ja elamistingimused oleksid võimalikult täpselt kirjeldatud. Hooldekodu lepingusse mittekuuluvaid teenuseid ei saa tagantjärele nõuda – välja arvatud kõrgendatud tasu eest.
Lepingus peavad olema selgelt kirjas ka kodumajutuse kulud: Millised teenused on hinna sees ja kust võivad tekkida lisakulud? Elanik peab suutma hinnata, milline rahaline koormus neile vastava lisateenuse kasutamise korral tekib. Sama oluline on teada, millise osa kuludest katab pikaajalise hoolduse kindlustus, kui nad juba hooldust vajavad.
Eraldi tuleb välja tuua hooldustasud, sh põetus, majutus, toitlustus ja muud teenused. Koduoperaator peab tasude tõstmisest teavitama ja põhjendama neli nädalat enne selle jõustumist. Kodutasude diferentseerimine kuluühikute järgi ei ole lubatud.
Vastuvõetamatud klauslid
Kodureeglid on sarnased kodureeglitega. Koduoperaator koostab need kodunõuandlaga konsulteerides. Sisu peab vastama koduseadusele.
Tihti on kodulepingu osaks ka kodureeglid. Sel juhul ei tohi koduoperaator kodureegleid muuta ilma elanike nõusolekuta: Kehtetud on kodulepingu punktid, mis ütlevad, et kodureeglid nende hetkel kehtivas versioonis on osa kodulepingust.
