Taastumise asend lastel ja imikutel

Lühiülevaade

  • Milline on (stabiilne) külgasend lastele? Keha stabiilne asend küljel, et hoida hingamisteed vabad.
  • Külliasend toimib laste puhul nii: aseta lapse käsivars endale kõige lähemal kõverdatult ülespoole, haara teisest käest randmest ja aseta see rinnale, haara endast kaugemal asuvast reiest ja kõverda jalga, tõmba laps sisse. külgmine asend.
  • Millistel juhtudel? Teadvuseta, kuid siiski iseseisvalt hingavatele lastele.
  • Riskid: kahjustused, nagu luumurrud või selgroovigastused, võivad lapse liigutamisel süveneda. Lisaks võib võimalikku hingamise seiskumist märgata alles (liiga) hilja stabiilses külgasendis. Pea hüpertensioon võib hingamisteid kitsendada, eriti imikutel ja väikelastel.

Ettevaatust!

  • Teadvusetu imik või väikelaps (kuni umbes kaheaastane) tuleks eelistatavalt asetada lamavasse asendisse (stabiilse küliliasendi asemel, sest kõige väiksemad lapsed on tavaliselt selleks liiga väikesed) ja pöörata pea küljele. Suus olev oksendamine ja veri võivad siis ka väljapoole voolata.
  • Juba mõned aastad on (stabiilsest) külgasendist olnud kaks varianti. Mõlemal on eelised ja puudused. Kumbki pole vale, tehke seda, mida olete kursusel õppinud ja millega tunnete end turvaliselt.

Kuidas taastumisasend lastel töötab?

Stabiilses külgasendis jäävad hingamisteed siiski avatuks:

  1. Tehke hädaabikõne.
  2. Kontrollige, kas laps on ikka teadvusel. Rääkige nendega ja puudutage neid käsi.
  3. Kontrollige hingamist: hoidke oma kõrva lapse suu ja nina küljes.
  4. Kui laps ei hinga, alustage elustamist. Kui laps hingab, asetage ta selili.
  5. Põlvita külili ja aseta lapse käsivars endale kõige lähemal kõverdatud ülespoole, peopesa ülespoole.
  6. Võtke teine ​​käsi randmest ja asetage see lapse rinnale. Asetage selle käe käsi väikese patsiendi põsele.
  7. Haarake reie endast kaugemal, veidi üle põlve, ja painutage jalga.
  8. Haara lapsel õlast ja puusast ning rulli ta külili enda poole.
  9. Joondage ülaosa nii, et puus ja reie moodustavad täisnurga. Beebi võid toetada ka teki või padjaga selga.
  10. Avage lapse suu, et vedelikud (nt sülg) saaksid välja voolata.
  11. Kontrollige lapse pulssi ja hingamist regulaarselt kuni kiirabiarsti saabumiseni.
  12. Kontrollige regulaarselt teadvuseta lapse hingamist ja pulssi.

Et teaksite, mida hädaolukorras teha, on soovitav läbida lastele esmaabikursus ja oma teadmisi regulaarselt värskendada.

Lastele ja täiskasvanutele on kaks stabiilse külgasendi varianti. Kuna uus variant on vähem stabiilne, kuid seda on lihtsam õppida ja meelde jätta, siis on see siin ära toodud. Päästetöötajad nimetavad uut varianti vaid “külgasendiks”.

Erijuhtum: kõhuli asend

Imikud ja imikud on tavaliselt taastumisasendi jaoks liiga väikesed. Seetõttu soovitavad kiirabi eksperdid esimesel kahel eluaastal (imikud ja väikelapsed) lamavasse asendisse. Kõhuli asend töötab järgmiselt:

  1. Asetage laps või väikelaps soojale pinnale (nt tekk) kõhuli.
  2. Pöörake lapse pea küljele. Väikelaste puhul saate seda ka veidi tahapoole kallutada.
  3. Avage lapse suu.
  4. Kontrollige lapse hingamist ja pulssi kuni kiirabi saabumiseni.

Millal teha lastele taastumisasendit?

Laste taastumisasendi riskid

2017. aasta uuringus jõudsid teadlased järeldusele, et taastumisasend (nii lastel kui ka täiskasvanutel) võib raskendada ebaregulaarse või seiskunud hingamise äratundmist. See võib viivitada koheste päästemeetmete võtmist (rinnus surumine, suust suhu/suust ninasse elustamine). Seetõttu kontrollige regulaarselt ja hoolikalt lapse hingamist ja pulssi.

Kui te imiku pead liiga palju pingutate, tõmbuvad hingamisteed kokku. Ohutuse huvides peaksite hoiduma imikute ülepingutamisest.

Luumurrude või lülisamba vigastuse korral võib külgasend tekitada lapsele lisakahjustusi: Lapse liigutamine võib vigastust süvendada.