Mis on erütrotsüütide settimise kiirus?
Erütrotsüütide settimise kiirus (vererakkude settimise kiirus) näitab, kui kiiresti hüübimatus vereproovis olevad punased verelibled vajuvad. Seda mõjutavad punaste vereliblede arv, kuju ja deformeeritavus.
Millal määratakse erütrotsüütide settimise kiirus?
Erütrotsüütide settimise määra kasutatakse testina põletikuliste või pahaloomuliste haiguste välistamiseks. See on aga mittespetsiifiline väärtus, mis ei anna täpset põhjuslikku diagnoosi. See võib anda ainult üldise viite põletikule või pahaloomulisele haigusele.
Samuti saab arst mõõta BKS-i vereväärtust teatud haiguste puhul kontrollparameetrina haiguse edasisel kulgemisel. Tänapäeval määratakse selleks aga tavaliselt C-reaktiivne valk (CRP).
Mis on normaalne erütrotsüütide settimise määr?
Vanus ja sugu mõjutavad erütrotsüütide settimise kiiruse võrdlusvahemikku. Naiste normaalväärtused on pärast esimest tundi alla 20 millimeetri (mm), meestel alla 15 mm. Üle 50-aastaste patsientide ESR-i normaalsed väärtused on vastavalt ligikaudu 10 ja 5 mm kõrgemad.
Vere settimise kiirus määratakse reeglina alles pärast esimest tundi. Mõnikord määrab arst ka 2-tunnise väärtuse, kuid sellel pole enam tähtsust.
Millal on erütrotsüütide settimise määr madal?
Kui erütrotsüütide settimise määr on madal, võivad selle põhjuseks olla järgmised põhjused, näiteks:
- Polüglobulia (punaste vereliblede arvu suurenemine)
- Muutunud erütrotsüütide kujuga haigused, näiteks sirprakuline aneemia
- dehüdratsioon
Kui vereproovi hoiti enne mõõtmist liiga külmas, leitakse valemadalad ESR-i väärtused.
Millal on erütrotsüütide settimise määr suurenenud?
Põletiku ja vähi korral on erütrotsüütide settimine liiga kõrge. ESR-i suurenemise ulatus võib anda teavet põhihaiguse kohta. Mõõdukas tõus kuni 50 mm esimese tunni jooksul leitakse järgmistel juhtudel:
- Aneemia
- Vere lipiidide taseme tõus (hüpertriglütserideemia)
- Kasvajahaigused
- Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite võtmine
- pärast menstruatsiooni
- raseduse ajal
- pärast operatsiooni
ESR võib tõusta ka mõõtmisvigade tõttu, nagu liiga vähe verd prooviklaasist või proovi säilitamine temperatuuril üle 25 kraadi Celsiuse järgi.
Vere settimise kiiruse järsk tõus esimese tunni jooksul 50–100 mm-ni võib olla järgmistel põhjustel:
- nakkused
- metastaasidega kaugelearenenud kasvajahaigused
- leukeemia
- Rakkude lagunemisest tingitud aneemia (hemolüütiline aneemia)
- Krooniline maksahaigus
- Krooniline neerupuudulikkus
- Kudede nekroos (koe surm)
- reumatoidartriit
- Kollagenoosid (sidekoehaigused)
- Vaskuliit (veresoonte põletik)
Mida teha, kui vere settimise kiirus muutub?
Kui muid sümptomeid peale vere settimise kiiruse muutuse ei esine või kui patsiendil oli vahetult varem infektsioon, kontrollib arst ESR-i väärtust uuesti nädala pärast. Kui vere settimise määr on seejärel nihkunud tagasi normaalse vahemiku suunas, piisab, kui oodata ja uuesti kontrollida.
Kui aga vere settimise määr on endiselt kõrge või esineb muid sümptomeid, on vajalikud täiendavad testid (nt täielik vereanalüüs, LDH, transaminaasid, kreatiniin, uriini staatus). Vajadusel teeb arst ka kõhuõõne ultraheliuuringu või rindkere röntgeni.
