Lühiülevaade
- Mis aitab ebapuhta naha vastu? Mis aitab, sõltub muu hulgas nahatüübist. Üldreegel on: ära vali vistrikuid & co. ning kasutada enda nahatüübile sobivaid puhastus- ja hooldustooteid (võimalusel pH-neutraalne).
- Plekilise naha põhjused: nt hormonaalsed muutused või liigne rasu tootmine. Stress, vale toitumine ja (sise)kliima võivad ilmselt soodustada ka vistrike, mustade täppide ja akne teket.
- Millal pöörduda arsti poole? Pikaajalise, ulatusliku plekilise naha või tõsiste kannatuste korral tuleks pöörduda dermatoloogi poole.
- Ravivõimalused: nt ravimid, nagu A-vitamiini happe derivaadid või baktereid hävitavad lahused.
Plekiline nahk: mis aitab – ja mis mitte?
- Normaalne nahk: optimaalne juhtum. Selles ei ole liiga palju ega liiga vähe õli ja niiskust ning seda on lihtne hooldada. Nahaplekid ei ole väga suur probleem, kuid need võivad tekkida näiteks hormonaalsetest muutustest, ebaõigest hooldusest või konditsioneeritud/köetavast ruumiõhust. Siis võib abi olla puhastuspiimast, millele järgneb näovesi.
- Rasune nahk: sellel on suured poorid, see on läikiv ja altid lisanditele ja aknele. Mõnikord on see pärilik, teisel juhul tingitud hormonaalsetest muutustest (nt puberteedieas) või ravimitest. Kuna rasune nahk on üsna tundetu, saab enamasti kasutada nii pesugeeli, alkoholi sisaldavat näotooniku kui ka kuivatavaid nahahooldustooteid.
- Kuiv nahk: sellel on piiratud kaitsefunktsioon ja seetõttu tuleks seda ainult õrnalt hooldada. Probleemiks on siin vähem lisandeid (mikroobid võivad raskemini settida) kui ärritused, kortsud ja põletikud. Kasutage ainult õrnatoimelisi puhastusvahendeid (kui üldse). Niisutavad ja õlirikkad tooted leevendavad pingetunnet.
- Kombineeritud nahk: Siin on nn T-tsoon (otsmik, nina, lõug) rasune, ülejäänud kuiv. See tähendab, et mõlemale nahatüübile tuleb kasutada sobivat hooldusvahendit.
- Ärge arstige ennast ja ärge pigistage vistrikuid ise. Ebapuhta nahaga on kõige parem minna kosmeetiku kogenud kätesse – tema eemaldab tedretähed professionaalselt. Vastasel juhul võivad tekkida täiendavad põletikud ja armid.
- Plekist nahka on kõige parem puhastada ainult “pH-neutraalse” (pH umbes 5.5 – see vastab naha loomulikule happelisele mantlile), maheda, lõhnavaba ja nahasõbralike seepide või pesuvedelikega. Ärge peske nahka ka liiga sageli, kuna see võib hävitada happekatte ja muuta plekilise naha hullemaks.
- Kasutage veepõhiseid tooteid (õlivaba meik, päikesekaitse jne). Rasvased või õlised kreemid ja kosmeetikatooted ummistavad poore ja soodustavad plekkide teket.
- Puuviljahappeid, salitsüülhapet või piimhapet sisaldavad tooted kaunistavad sageli nahka.
- Katmismeetmed ja jumet korrigeeriv jumestus on soovitatavad ja teevad hingele head. Ebapuhtale nahale on olemas spetsiaalsed tooted, mille tunneb ära selliste näidustuste järgi nagu “mittekomedogan” (ei ummista poore) või “rasvavaba”.
- Kuigi toitumise mõju plekilisele nahale pole tõestatud: veenduge, et toitute tervislikult, sisaldades palju puu- ja köögivilju ning jooge palju – soovitatav on umbes kaks liitrit vedelikku päevas.
- Liikuge palju värskes õhus – see kiirendab ainevahetust ja on kasulik ka nahale.
- Parem on mitte oma nägu kätega puudutada. Peopesadel elab palju baktereid, mistõttu on regulaarne kätepesu üldiselt tervise seisukohalt soovitatav.
- Kasutage oma näo ja käte jaoks erinevaid rätikuid.
- Nautige ainult mõõdukalt aineid ja toite, mis võivad teie plekilist nahka süvendada. Parim on jälgida, kas teatud ained soodustavad naha plekkide teket.
Plekitud nahk: mis ei aita
Hambapasta on kodune vahend, mis peaks aitama vistrike vastu ja neid kuivatama – aga see ei aita. Mõned hambapastad sisaldavad tsinki, millel on põletikuvastane toime. Koostisaine fluor seevastu kipub põletikku suurendama. Hambapasta eemaldab nahalt ka liiga palju rasu. Nahale võivad tekkida punetavad ja põletikulised alad. Seetõttu võib hambapasta sümptomeid veelgi hullemaks muuta.
Teepuuõli on tõhus põletike vastu. Kuid see võib põhjustada ka tõsiseid allergilisi reaktsioone, kui seda kantakse nahale väga kontsentreeritud ja lahjendamata kujul, hoiatab Federal Risk Assessment Institute.
Üldiselt ei garanteerita paljude käsimüügis saadaolevate vistrikuvastaste toodete toimimist nii, nagu loodeti: BRi poolt 2016. aastal läbi viidud dermatoloogilise järelevalvega praktilises testis ei testitud ühtegi toodet (üks teepuuõliga, üks tsingiga, üks salitsüülhappega) näitas kahe nädala pärast märgatavat naha välimuse paranemist.
Aasta varem andis Ökotest kaheteistkümnest testitud aknetinktuurist „väga hea“ hinnangu vaid neljale; kõik teised ebaõnnestusid. Ja Stiftung Warentest (4/2006) vaatas samuti põhjalikult kaksteist vistrikuvastast toodet. Testiti vistrikuvastast toimet, pealekandmist (nt eemaldamine, pealekandmine, naha tunnetamine) ja talutavust. Tulemus: kolm toodet olid head, kuid plekilise naha vastu imerohtusid polnud.
Plekitud nahk: põhjused ja võimalikud haigused
Mustpea tekib siis, kui näärmed toodavad liiga palju rasu. Tali ei saa väljuda rasunäärme folliikuli kanali kaudu, kuna epidermis on tugevalt keratiniseeritud. Moodustub pistik, mis sulgeb folliikulite kanali väljapääsu. Ladestunud nahapigment melaniin reageerib õhus oleva hapnikuga ja muudab korgi tumedamaks – nii tekib mustpeade tüüpiline välimus. Need tekivad peamiselt otsaesisele, ninale ja lõuale ning sageli kogu näole, kui nahk on rasune.
Kui mustadest punktidest tekib nahapõletik, nimetatakse neid sageli vistrikuteks. Nahk punetab, bakterid ja muud patogeenid võivad settida ja põhjustada infektsiooni. Tihti moodustub vistriku otsas mädane fookuspunkt.
Lisaks puberteedile kaasneb menstruaaltsükli teise poole ja rasedusega sageli ka akne, sest just siis tõuseb naise kehas testosterooni kontsentratsioon.
Muud tegurid
Kaksikute uuringud on näidanud, et ka pärilikud tegurid mängivad rolli selles, kas akne tekib või mitte. Lisaks väidetakse, et toitumine mõjutab aknet, kuigi seda pole veel teaduslikult tõestatud. Lisaks kahtlustatakse, et kliima (niiskus, UV-kiirgus) ja muud keskkonnategurid põhjustavad naha plekke.
Aknet võivad põhjustada või süvendada ka paljud ravimid. Näiteks glükokortikoidid (nt reumaatiliste või allergiliste, samuti autoimmuunhaiguste korral), androgeenid (nt rinnavähi raviks) ja anaboolsed steroidid, psühhotroopsed ravimid või neuroleptikumid (antipsühhootilised ravimid, nt meelepette, agitatsiooniseisundite jms vastu).
Ebapuhas nahk: millal peaksite arsti poole pöörduma?
Igaühel on aeg-ajalt ebapuhas nahk. Seega ei pea te vistriku korral iga kord arsti poole pöörduma. Kui aga kannatad palju ebapuhta naha käes, kui nahk on pikalt ebapuhas, kui kõikjale tekivad tedretähnid ja vistrikud või tekivad laiaulatuslikud sõlmekesed, villid või nahapõletikud, tuleks alati arsti poole pöörduda. Sest piisava ravita – või vistrikke ise katsudes – võivad tekkida ulatuslikud põletikud ja suured armid.
Ebapuhta naha õige kontaktisik on nahaarst ehk nahaarst.
Plekitud nahk: mida arst teeb?
Arst küsib esmalt, kui kaua teil on olnud plekke nahk, milliseid vahendeid olete selle vastu juba kasutanud või soovib teada mõnda asja oma elustiili kohta: Kuidas te sööte? Kas te võtate mingeid ravimeid, kui jah, siis milliseid? Kuidas on lood teie nikotiini ja alkoholi tarbimisega? See annab arstile mõned esialgsed vihjed selle kohta, mis võib plekilist nahka põhjustada.
Diagnoos
Samuti on oluline selgitada välja plekilise naha põhjused. Ravis mängib rolli ka akne vorm – acne vulgaris või mõni muu tüüp. Nahaarst kontrollib ka seda, kas on teisi nahahaigusi, mis võivad põhjustada plekkilist nahka. Vereanalüüs aitab tuvastada hormonaalset tasakaalustamatust.
Ravi
Kui korralikust puhastamisest ja hooldusest ei piisa ning nahapõletik ei kao, võib arst määrata ravimeid. Tavaliselt kasutab ta erinevate ainete kombinatsiooni – olenevalt akne vormist ja raskusastmest:
A-vitamiini happe derivaadid (retinoidid, nt adapaleen, isotretinoiin, tretinoiin) on tõhusad vistrike ja tedretäppidega nahale, samuti põletike vastu. Need on hästi tõhusad kerge akne raviks.
Kergema akne puhul aitavad ka kallust lahustavad ja baktereid hävitavad lahused, kreemid ja pesuveed. Bensoüülperoksiid lahustab naha sarvjas kihi ja tapab baktereid. Aselaiinhape on efektiivne mustpeade, põletike ja bakterite vastu. Salitsüülhape lahustab naha pealmise kihi ja aitab avada poore. See võimaldab liigsel rasul pooridest väljuda.
Rasedad, imetavad emad ja alla XNUMX-aastased lapsed ei tohi võtta teatud antibiootikume (nt tetratsükliine)!
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid koos antiandrogeenidega võivad aidata aknega naisi. Need sobivad kerge kuni mõõduka akne korral.
Üldiselt on üks asi, mida akneravis kindlasti vajate, kannatlikkus. Vistrike, tedretähnide ja aknega plekiline nahk ei kao päevast päeva. Enne ravi mõju avaldamist peate ootama mitu nädalat.
