Sunitiniib on vähivastane ravim ja seda kasutatakse seedetrakti strooma kasvajate (GIST) korral, mida ei saa enam kirurgiliselt eemaldada, pankrease neuroendokriinsed kasvajad või neerurakkude kasvajad. Seda turustatakse kaubanimega Sutent ja seda toodab Pfizer. Sunitiniib võib kilpnäärmega suheldes põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid hormoonid.
Mis on sunitiniib?
Sunitiniib kasutatakse spetsiifiliste vormide raviks vähk mida ei saa enam kirurgiliselt ravida. Sunitiniib on niinimetatud retseptori türosiinikinaasi inhibiitor ja seda kasutatakse spetsiifiliste vormide ravis vähk mis pole enam kirurgiliselt ravitavad. Sunitiniibi toimeaine sisaldab keerulise keemilise struktuuriga aromaatset selgroogu. Selle keemiline molekulaarne valem on C22H27FN4O2. Sunitiniib on asendusravim, kui seda ravitakse imatiniib ei sallita. Imatiniib on samuti retseptori türosiinikinaasi inhibiitor. Retseptori türosiini kinaasid vastutavad selle ülekandumise eest fosfaat rühmad valgu türosiinijääkidele. Selles protsessis aktiivsus vastavate valgud on oluliselt mõjutatud. Retseptori türosiinikinaasid vahendavad seega rakus terveid signaalide kaskaade. Samal ajal mõjutavad nad ka rakkude paljunemist ehk rakkude paljunemist rakkude jagunemise kaudu, toimides ka kasvufaktorite retseptoritena. Need on eriti kasvufaktorid VEGF, PDGF, c-Kit, FLT, RET või CSF. Signaalmolekulina stimuleerib VEGF (vaskulaarne endoteeli kasvufaktor) veri laevad (vaskulogenees). Kasvutegur PDGF (trombotsüütide tuletatud kasvufaktor) toimib mitogeenina (rakkude jagunemise stimulaatorina) eriti sidekoe. Valk c-Kit vahendab rakkude proliferatsiooni eelkõige tüvirakkude jaoks. Kõigil teistel kasvufaktoritel on samuti rakkude jagunemisel suur roll. Kui neid toodetakse suurenenud kogustes, stimuleeritakse ka rakkude jagunemist ja võib tekkida vähkkasvaja. Seega mängivad ülaltoodud kasvufaktorid rolli seedetrakti strooma kasvajate (GIST), pankrease neuroendokriinsete kasvajate (NET) ja neerurakk-kartsinoomide tekkes. GIST-id on haruldased kasvajad sidekoe jooksul seedetrakt. Neuroendokriinsed kasvajad on võrdselt haruldased ja stimuleerivad teatud kasvajate teket hormoonid. Ravim sunitiniib võib kasvufaktori retseptoreid blokeerides piirata nende aktiivsust ja seega pärssida vähk kasvu.
Farmakoloogiline toime
Seega on sunitiniibil teatud vähirakkude kasvu pärssiv toime. See kehtib eriti sidekoe rakud seedetrakt, neerud ja neuroendokriinsed kasvajad. Toimeaine blokeerib nn retseptori türosiini kinaase. Türosiini kinaasid on ensüümide see ülekanne fosfaat rühmad teiste türosiini jääkidele valgud. Valgu fosforüülitud kohad tunnevad ära teiste SH2 domeenid valgud. Need seonduvad fosforüülitud saitidega, võimaldades signaalide ülekannet. SH2 domeen on iseloomulik valgusegment umbes 100 aminohapped. Selle seondumise tõttu toimub valgu konformatsiooniline muutus, mis kandub edasi teistele valkudele. Sellest areneb signaalide kaskaad. Retseptor-türosiinikinaasid fosforülaat-retseptori valgud, mis toimivad valkude dokkimiskohtadena, mis seejärel aktiveeruvad seondumise tagajärjel ja vahendavad täiendavalt teatud toimeid. Need valgud hõlmavad kasvufaktoreid, mis vastutavad rakkude paljunemise eest. Kui kasvufaktorite moodustumine suureneb, võib rakkude kasv kontrolli alt väljuda, vähk areneb. Kuna aga kasvufaktorid saavad avaldada mõju ainult siis, kui nad seonduvad oma retseptoritega, võib nende pärssimine aidata kaasa vähkkasvajate kasvu peatamisele. Omakorda võimaldab retseptor seonduda kasvufaktoritega retseptori türosiinikinaaside fosforüülimise tõttu. Kui aga ravim sunitiniib blokeerib retseptori türosiini kinaasid, ei toimu seondumist kasvufaktoritega. Seega jäävad kasvufaktorid passiivseks ja ei saada signaali rakkude kasvu kohta. Vähkkasvajate puhul tähendab see kasvu peatumist või kasvu aeglustumist.
Meditsiiniline rakendus ja kasutamine
Nagu varem kirjeldatud, kasutatakse ravimit sunitiniibi spetsiifiliste vähkide korral, nagu seedetrakti strooma kasvajad (GIST), pankrease neuroendokriinsed kasvajad või neerurakk-kartsinoom. Seal kasutatakse seda aga ainult mittekasutatavate vähikasvajate või metastaatiliste haiguste korral. Lisaks sellele on sunitiniib asendusravim, kui ravi koos ravimiga imatiniib viib tõsiste kõrvaltoimeteni. Uuringud on näidanud, et see on eriti efektiivne nende kasvajate ravis. Mõnel juhul kahekordistati sunitiniibiga ravitud patsientide eeldatav eluiga võrreldes ravimata patsientidega. Lisaks on näidatud, et ravitavate inimeste elukvaliteet paraneb märkimisväärselt. Sunitiniibil on pärast selle võtmist väga pikk toime. Selle poolväärtusaeg on umbes 40 kuni 60 tundi. Organismis metaboliseerub see ensüümi CYP3A4 (tsütokroom P450 3A4) abil ja saavutab seeläbi veelgi suurema efektiivsuse. Metaboliit toimib seega veelgi kauem kui toimeaine ise.
Riskid ja kõrvaltoimed
Sunitiniibi kasutamisel võivad tekkida kõrvaltoimed. Seega väsimus, kõhulahtisus, kõrge vererõhk, ninaverejooks, põletik suulise limaskestvõi täheldatakse nn käe-jala sündroomi. Käte-jalgade sündroomi korral on jalataldadel ja peopesadel valulik punetus ja ka turse. Kõige sagedamini on see sündroom keha reaktsioon haldamine tsütostaatilistest ravimid. Teine sunitiniibi kõrvaltoime on ensüümi türeoperoksidaasi pärssimine. Türeoperoksüdaas vastutab selle lisamise eest jood kilpnäärme moodustamiseks türosiini hormoonid T3 ja T4. Seda saab viima et hüpotüreoidism ravi ajal sunitiniibiga. The väsimus ajal sageli täheldatud keemiaravi sunitiniibiga on tõenäoliselt tingitud sellest. Sunitiniibi ei tohi kasutada ülitundlikkuse korral toimeaine suhtes.
