Ravi
A raviks on saadaval mitu võimalust biitsepsi kõõlus rebenemine. Lõpliku ravi üle otsustamisel sõltub arst peamiselt mõjutatud kõõlusest, patsiendi vanusest ja olemasolevast piirangust. Operatsiooni läbiviimisel otsustamisel võivad otsustavaks osutuda ka kosmeetilised muudatused.
Kui kaua biitsepsi kõõlus mõjutab, tuleb teha põhiline otsus, kas operatsioon on vajalik või mitte. Eakad inimesed, kes saavad jätkata oma igapäevaeluga toimetamist biitsepsi tugevuse vähese vähenemisega ja leppida õlavarre ravitakse vanadusega seotud suurenenud kirurgiliste riskide tõttu tavaliselt konservatiivselt, st ilma operatsioonita. Õlavarre immobiliseeritakse sidemega umbes 6 päeva ja seejärel viiakse läbi aeglane liikumine.
Püsiv tugevuse kadu haagise tõstmisel ja pööramisel küünarvarre on siis tavaliselt vaid väike (kuni 20%). Nooremad inimesed ja sportlased peaksid seevastu läbima operatsiooni, mis taastab peaaegu täielikult algse tugevusastme. Operatsiooni käigus tehakse õla ette sisselõige ja kõõlus valmistatakse vabalt ette.
Seejärel fikseeritakse see kas õlavarre (osaliselt puurkanalite abil) või lühikeseks biitsepsi kõõlus. Ainult üksikutel juhtudel on rebenenud kõõlus veel piisavalt pikk, et seda õlale tagasi kinnitada. Mõnikord võib osutuda vajalikuks eemaldada kõõluse ülejäänud osa õlalt (nt näpistamise korral) artroskoopia.
Distaalse kõõluse rebenemise korral valitakse peaaegu alati kirurgiline protseduur painde ja küünarvarre, mis jääks suuresti ilma operatsioonita. Väike sisselõige tehakse käsivarre ja rebenenud kõõlus asub. Seejärel fikseeritakse see kodar võimalikult stabiilselt.
Seda saab teha otse luu külge õmblemisega või stabiliseerivate ankrute abil. Kui toiming viiakse läbi a rebenenud kõõlus mis on juba mitu nädalat eksisteerinud, siirdamine võib osutuda vajalikuks teise, vähem tähtsa lihase kõõlus. Tavaliselt toimivad biitseps Kõõlused sooritatakse üldjuhul anesteesia.
Lisaks kohalik anesteesia käsivarre närvipõimiku vähendamiseks saab teha valu. See toimub kael, sest närve liikuda sealt käsivarrele. Haavasse pannakse sageli drenaaž, st toru, mille välimises otsas on kogumisanum.
Seda kasutatakse haava vedeliku äravooluks ja seeläbi opereeritud piirkonna turse vähendamiseks. Harjutusi tuleks teha käsivarre liikuvuse säilitamiseks ning järelejäänud lihaskonna tugevdamiseks ja treenimiseks. Tuleb siiski märkida, et pärast bicepsi kõõluse rebenemist õla lähedal ei tohiks harjutusi teha vähemalt ühe nädala jooksul ja pärast kõõluse rebenemist küünarnuki lähedal vähemalt neli nädalat.
Pärast puhkeperioodi tugevdamine ja venitus saab sooritada harjutusi. Näiteks biitsepsi sirutamiseks saab käed selja taha kokku viia, peopesad osutavad põrandale. Selles asendis on käed sirutatud ülespoole, kuni a venitus biitsepsist on tunda.
Tugevdamiseks sirutatakse käed õlgade tasemel küljele ja venitatud olekus tõstetakse käe kohale juhataja ja langetati uuesti õlgade tasemele. Alguses tuleks harjutust korrata 15 korda ja aja jooksul suurendada. Harjutust saab täiendada kaalude abil vähehaaval.
Liikuvuse säilitamiseks õlaliigese, saab teha õlgade ja käte ümmargusi liikumisi. Harjutus tehakse seisvas asendis, käed rippuvad keha kõrval. Distaalse biitsepsi kõõluse treenimiseks küünarnuki painutus- ja pöörlemisharjutused küünarvarre tuleks läbi viia. Spordialad nagu jooga ja Pilates on kasulikud ka tugevdamiseks, venitus ja liikuvus käes ning võib toetada kiiremat paranemist.
