Blefariit: kirjeldus
Silmalaugude põletik (blefariit) tekib siis, kui silmalaugude äärealadelt väljapoole avanevad rasunäärmete erituskanalid ummistuvad. Sellises silmalau põletikus osalevad sageli bakterid.
Kuna selle haiguse tagajärjel tekivad silmalau servale sageli valge-hallid rasvased soomused, tuntakse seda ka kui blefariiti. Rasketel juhtudel võib see areneda haavandiliseks blefariidiks koos silmalau sügavamate nahakahjustustega.
Blefariidist (blefariit squamosa) räägitakse peamiselt siis, kui põletik mõjutab kogu silmalaugu. Kui aga ummistunud rasunäärmed põhjustavad silmalau kitsa valutu turse, on tegemist raheteraga. Nahk seevastu on valulik punetav silmalau turse, mis on põhjustatud rasunäärme põletikust, tavaliselt bakteritest.
Blefariit: sümptomid
Tavalised blefariidi sümptomid on järgmised:
- kuiv, põletav või sügelev silmalaud
- kergelt punetav ja ketendav silmalaud
- võõrkeha tunne silmas
- suurenenud ripsmete väljalangemine põletikulise silmalau ääres (madaroos)
- mõnikord peente soomuste moodustumine silmalau serval
- mõnikord kerge silmalau turse
Blefariit: põhjused ja riskitegurid
Blefariidi põhjuseks on silmalaugude rasunäärmete (meibomia näärmete) ummistus. Sellel võivad olla erinevad põhjused:
Lisaks võivad välised stiimulid nagu tolm, tuul, külm, kuumus, suits, kemikaalid, kosmeetika või kontaktläätsed põhjustada ka rasunäärmete ummistumist ja seeläbi silmalau äärepõletikku. Blefariidi võimalikud põhjused on ka üldised haigused, nagu reuma, kilpnäärmehaigus või diabeet.
Nakkuslik blefariit
- Stafülokokid koloniseerivad nahka ja limaskesta isegi tervetel inimestel. Väikese vigastuse korral võivad need tungida läbi silmalau naha ja põhjustada põletikku.
- Halbade hügieenitingimuste korral võivad krabid inimeselt inimesele edasi kanduda. Enamasti nakatavad need häbemekarvad, harvemini kaenla- ja habemekarvad ning väga harva ka ripsmed (phtirias palpebrarum). Pea juuksed ei kannata. Täipõletiku kontekstis kinnituvad täide nibud ripsmetele väikeste graanulitena. Täid ise imevad silmalau serva ripsmete vahele.
Mitteinfektsioosne blefariit
Kui rasueritus ületab normaalse taseme, ummistuvad silmalau näärmete erituskanalid – võib tekkida ketendav silmalau äärepõletik (blepharitis squamosa). Liigne sekretsioon aglutineerib ripsmeid ja moodustab rasvase katte, mis võib näärmeid veelgi ummistada ja bakterite või viiruste koloniseerumisel põhjustada põletikku.
Blefariit: uuringud ja diagnoosimine
- Kas teil on kergelt rasune (seborroiline) nahk? Näiteks, kas kannatasite teismelise(te)na akne käes?
- Kas teil on vaskroosi (rosaatsea) või neurodermatiit (atoopiline dermatiit)?
- Kas kannate kontaktläätsi?
Seejärel uurib silmaarst luubiga kaane eesmist ja tagumist serva. Selleks voldib ta ettevaatlikult üle silmalau.
Blefariit: ravi
Silmalaugude hügieen
Silmalaugude hügieeni eesmärk on tagada rasuerituse normaalne äravool. Tavaliselt saavutatakse see kahe meetmega, mida tuleks teha iga päev:
- Silmalaugude servade (laugude servade) puhastamine: blefariidiga sageli kaasnevaid kleepumusi ja inkrustatsioone silmalaugude servadel saab lahti saada apteegis oleva niiske lapi, hüpoallergeense seebi ja salitsüülõliga. Seejärel puhastatakse silmalaugude servad spetsiaalse puhastuslahusega või spetsiaalselt valmistatud ebemevabade puhastuspatjadega. Apteegis on saadaval need spetsiaalsed silmahooldustooted silmalau äärepõletike korral.
Kui silmalau serva põletik on põhjustatud bakteritest, siis ravitakse seda kohaliku antibiootikumipreparaadiga (nt antibiootikumi silmasalv). Ainult harvadel juhtudel manustatakse antibiootikumi tablettide kujul.
Teatud juhtudel võib olla kasulik ka lokaalne glükokortikoidide ("kortisooni") kasutamine, näiteks salvina.
Viirusega seotud blefariidi korral võib arst välja kirjutada viiruse pärssiva ravimi (viirusevastane aine).
Nahahaiguste ravi
Kui blefariit on põhjustatud üldisest nahahaigusest, tuleb seda samaaegselt ravida, konsulteerides silmaarstiga. Vastasel juhul võib blefariit kiiresti korduda.
