Hüpermenorröa ja menorraagia: kirjeldus
Normaalne menstruaaltsükkel
Menorraagia ja hüpermenorröa – liiga pikk ja raske menstruaalverejooks.
Menorraagia ja hüpermenorröa (hüpermenorröa) korral esineb pikaajaline menstruaalverejooks ja/või suurenenud verekaotus. Pikenenud tsükkel suurendab verekaotust, mistõttu hüpermenorröa ja menorraagia on sageli seotud. Ka mõlema tsüklihäire põhjused on sageli samad.
Pikenenud menstruatsiooniperiood on haigetele üsna ebameeldiv ning mõjutab otsustavalt igapäevaelu, tööd ja seksuaalelu. Suure verekaotuse tõttu kannatavad paljud naised väsimuse, kurnatuse, vereringehäirete ja aneemia all. Raud läheb ka verega kaotsi – võib tekkida isegi rauavaegusaneemia.
Hüpermenorröa ja menorraagia: põhjused ja võimalikud haigused
Pikenenud menstruatsiooniperiood on haigetele üsna ebameeldiv ning mõjutab otsustavalt igapäevaelu, tööd ja seksuaalelu. Suure verekaotuse tõttu kannatavad paljud naised väsimuse, kurnatuse, vereringehäirete ja aneemia all. Raud läheb ka verega kaotsi – võib tekkida isegi rauavaegusaneemia.
Hüpermenorröa ja menorraagia: põhjused ja võimalikud haigused
Üldine suurenenud kalduvus veritsusele: naistel, kellel on üldine suurenenud kalduvus veritsusele, on see ka tugeva menstruatsiooniverejooksu põhjuseks.
Polüübid – limaskesta healoomulised kasvajad: polüübid võivad tekkida emakakaelale (emakakaela polüüp) või emaka piirkonda (emakapolüüp). Erinevalt ülejäänud emaka limaskestast ei eraldu polüübid menstruatsiooni ajal. Polüübid võivad põhjustada ka menorraagiat või hüpermenorröad.
Munajuhade põletik (salpingiit): ka siin vallandavad infektsiooni tupest tõusvad bakterid. Patogeenid liiguvad tupest emakakaela kaudu emakasse ja munajuhadesse. Munajuhade põletik võib väljenduda muuhulgas sagenenud, kestva verejooksuna.
Kilpnäärme talitlushäired: Hüpertüreoidism või hüpotüreoidism võivad samuti põhjustada tsüklihäireid ja seega pikemaajalist perioodi.
IUD: eriti esimesel perioodil pärast vasest spiraali paigaldamist kogevad paljud naised menstruaalverejooksu suurenemist. Hormonaalsete spiraalidega seevastu võib verejooks väheneda või isegi peatuda.
Hüpermenorröa ja menorraagia: millal on vaja arsti poole pöörduda?
Pöörake alati tähelepanu oma menstruatsiooni pikkusele ja intensiivsusele ning arutage suuremaid kõrvalekaldeid oma günekoloogiga.
Mida teeb arst, kui menstruaalverejooks on liiga tugev või kestab liiga kaua?
Diagnoos
Hüpermenorröa või menorraagia diagnoosimiseks küsib arst esmalt teie menstruaaltsükli ja sümptomite kohta (haiguslugu). Keskendutakse muuhulgas veritsuse sagedusele, verejooksu intensiivsusele, valule või võimalikule vahelduvale verejooksule.
Samal ajal tehakse peaaegu alati hüsteroskoopia, mille käigus sisestatakse valgusallikaga optiline instrument emaka sisemusse. Näiteks saab polüüpe eemaldada otse eraldi kanali kaudu ja seejärel uurida peenkoe suhtes.
Ravi
Endomeetriumi ablatsioon hävitab ja eemaldab emaka limaskesta, mis kutsub esile tugeva menstruaalverejooksu. Emakas ise jääb puutumata. Protseduur viiakse läbi emakakaela kaudu. Pärast seda tuleb sümptomid kõrvaldada.
Menorraagia: mida saate ise teha
Hüpermenorröa või menorraagia tekkimist ei saa te ise ära hoida, kuid on mõned näpunäited, mida saate kasutada menstruaaltsükli ja enesetunde positiivseks mõjutamiseks. Põhirõhk on tervislikel eluviisidel:
Vabanege stressist: võtke kasutusele lõõgastusmeetod, mida kasutate regulaarselt. See võib olla jooga, progresseeruv lihaslõõgastus Jacobsoni järgi või autogeenne treening. See on suurepärane viis stressi kontrolli all hoidmiseks.
Toitu õigesti: veenduge, et sööte tasakaalustatud toitu, milles on vähe rasva või tervislikke rasvhappeid ning palju värskeid puu- ja köögivilju. Vältige sagedast kiirtoitu ja valmistoite.
Jälgige oma kehakaalu: Tasakaalustatud toitumine aitab teil vältida liigsete kilode võtmist puusadele.
Maga piisavalt – see mõjub positiivselt ka sinu enesetundele.
Vältige liigset alkoholi ja nikotiini tarbimist – see on teie tervisele kasulik.
